MVA-MERS-S

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

MVA-MERS-S on lähis-Ida ägeda respiratoorse sündroomi kandidaatvaktsiin, mille töötas välja Sutteri töörühm koos kolleegidega Marburgi ülikoolist ja Rotterdamis asuvast Erasmuse meditsiinikeskusest.

MVA-MERS-S baseerub Modified Vaccinia virus Ankara'l (MVA) - vaktsiinia viirus nõrgestatud vaktsiinil (kanaembrüo fibroblastrakkudel (CEF)), mis arvatakse toimivat MERS-CoVide immunogeense antigeenina millel on võimekus võõrvalke sünteesida.

Selles kandidaatvaktsiinis kasutasid uurijad MERS-CoVile spetsiifilist spike glycoprotein'i (protein S) (Si S1 vahendab seondumist DPP4-ga). Kui rakud neid valke ekspresseerivad siis peaksid need muutuma immuunsüsteemi rakkudele tunnistatavateks ja võimalik et annavad ka lisastimulatsiooni antikehade tootmiseks ja T-rakkude aktivatsiooniks.

Esialgsed tulemused näitavad, et MVA-MERS-S indutseerib hiiremudelis (hiiri oli eelnevalt geneetiliselt igati sobivaks muundatud) immuunsuse MERS-CoVi vastu.[1]

Vaktsineeritud laborihiirte organism tootis suurtes kogustes MERS-CoVi neutraliseerivaid antikehi. MVA-MERS-S on valmis kliinilisteks testideks inimkatsealustel.[2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Märkus: metsikut tüüpi hiirtel MERS-CoV osade katsete alusel ei paljune
  2. Ludwig-Maximilians-Universitaet Muenchen (LMU), MERS coronavirus: Candidate vaccine gears up for clinical trials, 22. juuni 2015, veebiversioon (vaadatud 25.06.2015)(inglise keeles)

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]