MGMT
MGMT on pop-, rokk- ja indie-bänd, mis asutati 2002. aastal Ameerika Ühendriikides Connecticuti osariigis Middletowni linnas. Bändi lõid Ben Goldwasser ja Andrew Vanwyngarden, kui nad olid mõlemad kunsti eriala esmakursuslased Wesleyani ülikoolis.[1]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Bändi esialgne nimi oli The Management ning nende muusikastiil meenutas alguses pigem esituskunsti või punki. Nad kasutasid süntesaatoreid ning eelsalvestatud vokaale ja instrumentaale. The Managementi nime all lasid nad 2005. aastal välja pop-, synth-, indie-albumi “Climbing to New Lows”. Peatselt vahetasid nad oma bändi nime ära, kuna tekkis konflikt juba olemasoleva bändiga, kellel oli sama nimi. Nii tekkis nimi MGMT, mis on lühend sõnast management.
Ülikooli neljandaks aastaks olid nende esitused tunduvalt rahulikumad ning nad tõid koosseisu eri taustamuusikuid nagu Hank Sullivant, Matthew Asti ja James Richardson. Peale Wesleyan University lõpetamist avalikustasid nad 2005. aastal oma extended play (EP) “Time to Pretend”, mille andis välja väike muusikafirma Cantora Records. [1][2]
Goldwasseri sõnul polnud nende algne eesmärk alustada bändi, vaid lihtsalt koos aega veeta ja jagada omavahel omale meelepärast muusikat. Olles sündinud 1980-ndatel, on selle ajastu muusika bändiliikmete jaoks oluline. Vanwyngarden on nimetanud algseteks inspiratsiooniallikateks ansambleid Talking Heads ja Orchestral Manoeuvres In The Dark, kuid vaatamata MGMT nostalgilisele meeleolule, tunnevad nad, et nende kõla on sellele siiski vastandlik.[3]
“Oracular Spectacular”
“Oracular Spectacular”, MGMT esimene täispikk album, loodi koostöös produtsendi Dave Fridmanniga ning see oli palju ulatuslikuma kõlaga kui bändi eelnevad teosed. Album anti digitaalselt välja 2007. aasta lõpus ning oli CD- formaadis saadaval 2008. aasta alguseks. “Oracular Spectacular” sai kriitikutelt heakskiidu ning seda müüdi üle 500 000 eksemplari Ameerika Ühendriikides. Seda müüdi edukalt ka Austraalias ja Inglismaal. Kogumiku kolmas lugu “Kids” oli eraldiseisvalt samuti väga populaarne ning see sai nomineeritud 2010. aastal Grammy auhinnale “Best Pop Performance by a Duo or Group with Vocals”.
“Congratulations”
MGMT teise stuudioalbumi “Congratulations” loomisel võtsid nad produktsioonis appi endise Spacemen 3 esimehe Peter Kemberi, kelle lavanimi on Sonic Boom. Selles valikus peegeldus Goldwasseri ja Vanwyngardeni tahe lahkneda peavoolust ning mitte jääda oma loome kõlaga paigale.[4] “Congratulations” avalikustati 2010. aastal ning sellel oli kuulda bändi järjest suurenevat ambitsioonikust ja omapärast psühhedeelilist kõla. Albumi ilmumisel jõudis see Ameerika Ühendriikide Billboard edetabelis teisele kohale ning MGMT tuuritas ülejäänud aasta, võttes osa ka erinevatest muusikafestivalidest ja telesaadetest.[1]
“Late Night Tales: Mgmt”
“Late Night Tales” on laulukogumike sari, millega alustas 2001. aastal A. W. Wilde. Sarja iga osa on ühe tuntud muusiku kureeritud õhtuteemaline kogumik laule, mis sisaldab ka ühte koostaja loodud kaverlaulu. Sarjas on osalenud maailmakuulsad artistid nagu Jamiroquai, Four Tet, The Flaming Lips, Fatboy Slim, The Cinematic Orchestra, Arctic Monkeys jne.[5] MGMT võttis osa „Late Night Talesi“ sarjast 2011. aastal. Bändi loodud kogumikul astusid üles artistid The Velvet Underground, Felt, Suicide, Spacemen 3 ja Disco Inferno. MGMT lisatud kaver oli Bauhausi loost “All We Ever Wanted Was Everything”.[6]
“MGMT”
“MGMT” on 2013. aastal välja tulnud album, mille jaoks bänd tegi taas koostööd produtsent Dave Fridmanniga. Projekt oli osaliselt tagasitulek nende esimese albumi ekspansiivsele kõlale, kuid oli kuulda ka “Congratulationsilt” tulnud omapära. Kriitikutelt tulid nii positiivsed kui ka negatiivsed arvustused, kuid vaatamata sellele, jõudis album pärast ilmumist Billboard edetabelis esimese kahekümne hulka. Pärast “MGMT” väljaandmist ja tuuritamist otsustasid bändiliikmed koos musitseerimisest pausi võtta.[1]
“Little Dark Age”
2018. aastal oli 2000-ndate nostalgia täies hoos ning MGMT enda laulu “Electric Feel” albumilt “Oracular Spectacular” taaselustasid Frank Oceani ja Beyoncé sämplimine ja Katy Perry kaver. See tõi bändi tagasi publiku tähelepanu keskpunkti. Goldwasser elas küll New Yorgis ja Vanwyngarden Los Angeleses, mis raskendas uue albumi loomist, kuid muusikud jätkasid koostööd meili teel.[7] Fridmann liitus taas bändiga ja seekord oli abiks veel Patrick Wimberly ning koostöö tulemuseks sai MGMT neljas stuudioalbum “Little Dark Age”, mis ilmus 2018. aasta veebruaris. Sellest sai alates “Oracular Spectacularist” nende kõige kättesaadavam album. Kaasa lõid omapärased artistid nagu Ariel Pink ja Connan Mockasin.[1]
“11-11-11”
11. novembril 2011 esitas MGMT publikule 45-minutilise teose Solomon R. Guggenheimi muuseumis New Yorgis. See toimus kunstniku Maurizio Cattelani näituse avamisel. Teose esimene ettemäng toimus muuseumi eraüritusel päev varem. Goldwasser ja Vanwyngarden ütlesid, et nad loovad muusikalise elamuse, mis on mõeldud selle spetsiifilise ehitise ja näituse jaoks, kuna nende eripära nõuab ka eripärast muusikat. 11. novembril 2022, täpselt 11 aastat hiljem, avaldas bänd selle teose salvestise albumina, mille nimeks sai “11-11-11”.[8]
Kohtumenetlus[muuda | muuda lähteteksti]
2008. aastal Prantsusmaa presidendi Nicolas Sarkozy partei kasutas MGMT laulu “Kids” koosolekutel ja videotes ilma bändi nõusolekuta. Partei vabandas ning pakkus bändile sümboolse tasu, mille summaks oli 1 euro. MGMT ei olnud sellega nõus ning nad alustasid kohtumenetlust. 2009. aastal otsustasid osapooled avalikustamata summa eest kohtuprotsessi lõpetada ning MGMT annetas saadud raha.[9]
Liikmed[muuda | muuda lähteteksti]
Peamised liikmed:
- Ben Goldwasser (vokaalid, kitarr, klahvpillid, perkussioon)
- Andrew Vanwyngarden (vokaalid, kitarr, klahvpillid, basskitarr, trummid, perkussioon)
Teised Liikmed:
- Hank Sullivant (kitarr, klahvpillid)
- Matthew Asti (basskitarr, taustavokaalid, perkussioon)
- Will Berman (trummid, perkussioon, suupill, taustavokaalid)
- James Richardson (kitarr, klahvpillid, taustavokaalid)
- Simon O’Connor (basskitarr, taustavokaalid) [10]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 "MGMT Biography, Songs, & Albums". AllMusic (inglise). Vaadatud 23. oktoobril 2023.
- ↑ Climbing to New Lows by The Management - RYM/Sonemic (inglise), vaadatud 23. oktoobril 2023
- ↑ Fitzmaurice, Larry (18. veebruar 2018). "MGMT Are Still Perfectly Strange". Vice (inglise). Vaadatud 23. oktoobril 2023.
- ↑ Petridis, Alexis (8. aprill 2010). "MGMT: 'We got a glimpse of fame and shrunk back'". The Guardian (Briti inglise). ISSN 0261-3077. Vaadatud 24. oktoobril 2023.
- ↑ Engelmann, Tina (23.06.2016). "More than a Mixtape: The Story of Late Night Tales". Vaadatud 23.10.2023.
- ↑ Nast, Condé. "MGMT: LateNightTales". Pitchfork (Ameerika inglise). Vaadatud 23. oktoobril 2023.
- ↑ Haynes, Gavin (10. veebruar 2018). "The surreal success of MGMT: 'I assumed it would all go away. Like it was all a dream'". The Guardian (Briti inglise). ISSN 0261-3077. Vaadatud 24. oktoobril 2023.
- ↑ "MGMT Release 11-11-11 Live Album: Stream" (Ameerika inglise). 11. november 2022. Vaadatud 23. oktoobril 2023.
- ↑ "5 Things to Know About MGMT". Peoplemag (inglise). Vaadatud 23. oktoobril 2023.
- ↑ William, Goodman (09.02.2010). "Exclusive: MGMT Unveil New Album!". Spin. Vaadatud 23.10.2023.