Mõntu kihistu
Mõntu kihistu (inglise keeles Mõntu Formation) on ordoviitsiumi ladestu Nabala lademe kihistu.[1]
Kihistut hakkas esimesena eristama Ralf Männil aastal 1987. Kihistu sai nime Mõntu küla järgi. Mõntu kihistu stratotüüp on Ohesaare puurauk, kus kihistiku kivimid esinevad 460.2..462.9 meetril.[2]
Eestis on see esindatud riigi kesk- ja lõunaosas, samuti esineb see Leedu ja Läti aladel. Ülejäänud Eestis vastab sellele Paekna kihistu. Leedus eristatakse kihistut maa loodeosas, kus selle suurim paksus on 2,4 meetrit, ja Nemunase madalikul, kus selle suurim paksus on 1,2 meetrit.
Kihistu moodustab ühtlane hall savikas glaukoniiti sisaldav lubjakivi.[3] Kihistu kivimite suur glaukoniidisisaldus ja fosforisisaldus vihjab kihistu tekkeperioodil esinenud intensiivsele apvellingule.[4]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Mõntu kihistu Eesti geokogude infosüsteemis (vaadatud 10.08.2019)
- ↑ Stratigraafia terminoloogia
- ↑ Eesti aluspõhja geoloogiline kaart. Mõõtkavas 1: 400 OOO. Seletuskiri Tallinn, 1997
- ↑ Ordovician of the World toim. Juan Carlos Gutiérrez-Marco, Diego García-Bellido, Isabel Rábano, lk. 248