Mõisamaa hiis

Mõisamaa hiis on muistne hiiemägi Mõisamaa külas Märjamaa vallas Rapla maakonnas.

Hiis on kantud kultuurimälestiste riiklikusse registrisse numbriga 12091.

Mõisamaa hiie ohvrikivi ehk rahakivi. Kultuurimälestis nr 12092

Ülesehitus

Ligipääs hiiele on mõõda põlluteed Lipa-Mõisamaa teelt. Põlluteelt pääseb nõlvale, kus leidub kaks kultuurse tähtsusega kivi: orja istumise kivi ning orja sõrmejälgede kivi.

Nõlva järsult põhjapoolselt küljelt pääseb nõlvade ja metsaga piiratud hiieauku, kus asub suur lagendik.

Lagendiku põhjaserval pääseb mõõda võsastunud rada hiiemäele, kus asub muistne ohvri- ehk rahakivi. Kivi kõrval seisab roostetanud silt, mis teatab ohvrikivi kultuurimälestise staatusest.

Hiiemägi ja ümberolev ala on viimaste aastakümnete jooksul kinnikasvanud tihedaks metsaks.

Kultuuriline tähtsus

Mõisamaa hiis on ainukesena säilinud piirkonnas varem asunud kolmest hiiest. Hiis on ümberolevate külade elanike jaoks oluline paik, kus käiakse vahel jalutamas.

Hiieaugu idapoolsel järsakul põletati pärimuse järgi vanasti surnuid.

Rahvapärimuse järgi ristiti hiiemäel kohalikku rahvast katoliiklike misjonäride poolt. Väidetakse ka, et seal olevat kunagi asunud kirik, kuid selle usutavus on vaieldav.

Ohvrikivis on tehislikud lohud, mis tõestavad selle kasutust ohverdamiseks. Lohkudesse kogunenud vett kasutati vanasti huulte niisutamiseks, kuna seda peeti ravivaks. Praegugi jäetakse inimeste poolt kivile vahel toitu või münte.

Hiie kohta on väga vähe säilinuid kirjalike allikaid ning selle olemasolu ning olulisus on antud edasi suuliselt põlvkonnalt põlvkonnale. Üks väheseid allikaid hiie kohta on koduloolase Meinhard Uustalu kirjutatud artikkel "Mõisamaa hiiemägi" (1975. aasta Eesti Looduse ajakirjas nr 7; artikkel on kättesaadav digitaalarhiivis DIGAR).

Rahvapärimuslikud muistendid

Väheste kirjalike allikate ning pika suulise pärimuse tõttu on kujunenud Mõisamaa hiie ümber muistendeid.

Üks lugu räägib sellest, kuidas oli kord üks nõid, kes juhtis ohvrikivi juures toimunuid tseremooniaid. Nõid olevat iga õhtu külarahva poolt kivile toodud andamid endale koju võtnud ja saanud sel viisil rikkalikult toitu ja varandusi. Millagi märkas rahvas nõia vargust ning ajas ta külast välja.

Räägitakse ka seda, et ohvrikivi all olevat peidus kuld, mille kättesaamist takistab punane pull. Sellest loost tuleneb ohvrikivi teine nimetus rahakivi. Teine variant sellest loost on, et kivi ümbruses on peidus 7 koormat Rootsi kulda. Kulda pole ohvrikivi juurest leitud, kuid sealt on väljakaevatud Rootsi-aegseid hõbemünte.

Välislingid

• Meinhard Uustalu artikkel ajakirjas Eesti Loodus
• Mõisamaa hiiemägi kultuurimälestiste riiklikus registris
• Mõisamaa hiie ohvrikivi kultuurimälestiste riiklikus registris