Mõhhailo Melnõk
| Mõhhailo Melnõk | |
|---|---|
| Sünninimi | Михайло Спиридонович Мельник |
| Sündinud |
14. märts 1944 Ordõntsi, Pohrebõštše rajoon, Vinnõtsja oblast, Ukraina NSV |
| Surnud |
10. aprill 1979 (35-aastaselt) Pohrebõ, Brovarõ rajoon, Kiievi oblast, Ukraina NSV |
| Rahvus | ukrainlane |
| Alma mater | Kiievi ülikool, Ukraina Ajaloo Instituut |
| Tegevusala | ajaloolane, luuletaja, inimõiguslane |
| Organisatsioonid | Ukraina Helsingi Grupp |
| Tunnustus |
 Orden julguse eest |
Mõhhailo Spõrõdonovõtš Melnõk (ukraina keeles Михайло Спиридонович Мельник; 14. märts 1944 – 10. märts 1979) oli Ukraina ajaloolane, luuletaja, inimõigusaktivist, dissident ja Ukraina Helsingi grupi liige. Ta oli Ukraina ajalugu käsitleva raamatu autor, mille KGB konfiskeeris.[1]
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Mõhhailo Melnõk sündis taluniku peres. 1967. aastal lõpetas ta Tarass Ševtšenko nimelise Rahvusülikooli ja sai ajalooõpetajaks. Peagi alustas ta magistriõpet Ukraina NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudis, kuid 1972. aastal arvati ta instituudist välja, sest ta luges Kiievis Tarass Ševtšenko mälestussamba lähedal oma luuletusi Ševtšenko surnukeha ümbermatmise aastapäeval. 1973. aastal vallandati ta õpetajatöölt ja arvati Nõukogude Liidu Kommunistlikust Parteist välja.[2]
Ta elas koos perega Kiievi oblastis Pohrebõ külas ja töötas valvurina. Ta osales jätkuvalt protestidel Ukraina kirjanike ja inimõiguslaste repressioonide vastu. Ta võttis sageli ajakirjandusega ühendust, paludes neil teatada inimõiguste rikkumistest.
14. juulil 1978 Kiievis külastades peeti ta korrakaitsjate poolt kinni ja otsis läbi. 24. oktoobril 1978 üritasid valitsusametnikud esitada talle süüdistuse kaupluse röövimise katses. Juurdlust juhtinud KGB ohvitserid tegid talle ettepaneku aidata oma erialal tööd leida, kui ta katkestab igasugused kontaktid teise inimõigusaktivisti Oksana Meškoga.
3. novembril 1978 sai Mõhhailo Melnõk Ukraina Helsingi Grupi liikmeks. 16. veebruaril 1979 saatis ta ajalehtedele Radjanska Ukrajina ja Molod Ukrajinõ kirjad, milles palus sekkuda inimõigusaktivisti Vassõl Ovsijenko juhtumisse. 6. ja 7. märtsil 1979 korraldasid õiguskaitseorganid läbiotsimised paljude Ukraina inimõiguslaste ja kirjanike majades, mille käigus uuriti inimõigusaktivisti ja kirjaniku Oless Berdnõki vastu, sealhulgas läbiotsimist Mõhhailo Melnõki majas. Kõik tema teadus- ja kunstiteosed, mis koosnesid 15 kaustast, konfiskeeriti.
Enesetapp[muuda | muuda lähteteksti]
Mõned päeva pärast läbiotsimist 10. märtsil 1979 kirjutas Mõhhailo Melnõk oma naisele hüvastijätukirja ja sooritas enesetapu, et päästa oma perekonda edasiste tagakiusamiste eest. Mõhhailo Melnõk maeti 11. märtsil Pohrebõ kalmistule. Matused toimusid KGB ohvitseride järelevalve all. Tema sõbrad Pavlo Stokotelnõi ja Oksana Meško, kes soovisid matustel osaleda, peeti KGB poolt teel sinna kinni. Stokotelnõit küsitleti Oless Berdnõki juhtumi kohta ja Meškot hoiti lihtsalt põhjuseta KGB kontoris.
KGB jätkas Melnõki perekonna survestamist ning hoiatas tema leske, et ta hoiaks "ebausaldusväärsetest" inimestest eemale.
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
8. novembril 2006 autasustati teda Ukraina presidendi korraldusega postuumselt Julguse 1. klassi ordeniga.[3] 25. detsembril 2015 nimetati tema järgi tänav Brovarõs.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Melnyk, Mykhailo Spiridonovych". Virtual museum of dissident movement in Ukraine.
- ↑ Nõukogude Liidu Kommunistlikku Partei kuulumine oli peaaegu kohustuslik. Mees Nõukogude Liidus ei saanud muud tööd kui valvur või korrapidaja, kui ta polnud Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei liige. Seetõttu olid peaaegu kõik Nõukogude Liidu elanikud Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei liikmed, isegi need, kes seda jälestasid.
- ↑ Указ Президента України №937/2006 zakon5.rada.gov.ua (tr. "Decree of the President of Ukraine 37937/2006")