Männi-laguuss
| Männi-laguuss | |
|---|---|
 Isane männi-laguuss | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Ümarussid Nematoda |
| Klass |
Secernentea |
| Selts |
Aphelenchida |
| Alamselts |
Aphelenchina |
| Ülemsugukond |
Aphelenchoididae |
| Sugukond |
Parasitaphelenchidae |
| Alamsugukond |
Bursaphelenchinae |
| Perekond |
Bursaphelenchus |
| Liik |
Männi-laguuss |
| Binaarne nimetus | |
|
Bursaphelenchus xylophilus (Steiner & Buhrer) Nickle | |
| Sünonüümid | |
| |
Männi-laguuss (Bursaphelenchus xylophilus) on ümarusside hõimkonda kuuluv liik.
Levila
[muuda | muuda lähteteksti]Liigi algne levila on Põhja-Ameerika. Euroopasse sattus 20. sajandil.
Areng ja paljunemine
[muuda | muuda lähteteksti]Areng on 4-etapiline. Täiskasvanud emased ja isased paljunevad suguliselt. Nende üsna väikeste ümarusside (valmikuna 1 mm) arengutsükkel sõltub välistemperatuurist, laboritingimustes kestab areng 15 °C juures 12 ja 30 °C juures 3 päeva.
Üks emane ümaruss võib soodsatel tingimustel muneda 15 päevaga 260 000 muna.
Putuksiirutajad
[muuda | muuda lähteteksti]Männi-laguussid levivad mitmete putukate, nagu puidusiku (Monochamus) perekonda kuuluvate männi-puidusikkude (Monochamus galloprovincialis), abiga. Männi-laguusse on leitud ka hundlastes (Buprestidae) ja kärsaklastes (Curculionidae).
Toitumine
[muuda | muuda lähteteksti]Alustuseks toituvad nad vaigukäigu epiteeli rakkudest ja hiljem putuksiirutajate poolt puitu sisestatud ja puidu sinetust tekitavatest seentest Ceratocystis spp. ja Ophiostoma spp.
Peremeestaimed
[muuda | muuda lähteteksti]Männi-laguussid võivad elada peaaegu kõigi okaspuude surnud puidus ja üksnes osade männiliikide elusates puudes. Kümmekonnal männiliigil põhjustavad männi-laguussid puude hukkumist (puul lakkab vaigu teke ja puu kuivab), tundlikumaks liigiks peetakse harilikku mändi.
Ka teised okaspuude perekonnad (nagu lehis, nulg, kuusk, ebatsuuga, ebaküpress, seeder) võivad olla männi-laguussi peremeestaimed, kuid neid nad harilikult välja ei sureta.
Arvatakse, et Ameerikas on kohalikud okaspuude liigid männi-laguussidele resistentsed ja suuri kahjusid metsas ei esine, küll võivad need ümarussid aga kahju teha vastuvõtlike okaspuude kasvandustes.
Tõrje ja hävitamine
[muuda | muuda lähteteksti]Nakatunud puude töötlemiseks on kasutusel mitmesuguseid tõrjevahendeid, kuid ükski neist pole seni eriti tõhusaks osutunud.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Bursaphelenchus xylophilus seisuga 24.02.2014.