Mine sisu juurde

Mäenõunik

Allikas: Vikipeedia

Mäenõunik (rootsi keeles bergsråd, soome keeles vuorineuvos) on riiklik tiitel, mida Rootsis andis aastatel 1713–1857 kaevandusnõukogu (Bergskollegium) ning tänapäeval Soomes annab Soome Vabariigi president.

Soomes on mäenõuniku tiitel saanud alguse Rootsi ajast, kui see oli seotud kaevandustööstusega ning seda andis riiklik kaevandusnõukogu. Soomes antakse tiitel tööstuse ja kaubanduse tippjuhtidele. Soome riik maksustab tiitli andmise 48 400 euro suuruse riigilõivuga, mida maksab tiitlit taotlenud ettevõte või organisatsioon.

Soomes on mäenõuniku tiitel antud rohkem kui 300 isikule. Rootsi ajal 1700. aastate lõpus on tiitel antud viiele soomlasele, Soome Kindralkubermangu ajal 19 isikule. Iseseisva Soome Vabariigi esimeseks mäenõunikuks sai 17. juulil 1918 vabahärra Fridolf Hisinger.

Antti Ahlström, Jorma Ollila ja Pekka Herlin ei ole soovinud, et neile antaks mäenõuniku tiitel.

Rootsi mäenõunikud

[muuda | muuda lähteteksti]


Soome mäenõunikud

[muuda | muuda lähteteksti]