Lõunaefate keel

Lõunaefate keel
Kõneldakse	Vanuatu
Piirkonnad	Éfaté saar
Kokku kõnelejaid	6000 inimest
Keelesugulus	Austroneesia hõimkond Kesk-Ida-Austroneesia keelkond Kesk- ja Põhja-Vanuatu keeled Lõunaefate keel
Keelekoodid
ISO 639-3	erk Vanuatu saarestik

Lõunaefate keel on Vaikses ookeanis paikneval Vanuatu saarestikku kuuluval Efate saarel kõneldav keel, millel 2001. aasta andmetel on umbes 6000 kõnelejat. Lõunaefate keel kuulub Austroneesia hõimkonda, Kesk-Ida-Austroneesia keelkonda ning Kesk- ja Põhja-Vanuatu keelte hulka.

Èfatèl ja tema naabersaartel on inimasustus olnud vaid umbes 3500 aastat. Keelel puudub omakeelne nimetus ning seepärast nimetataksegi seda kasutuspiirkonna järgi lihtsalt lõunaefate keeleks. See on üks ligi 110 keelest, mida Vanuatul lisaks riigikeele staatuses olevatele bislama ning inglise ja prantsuse keelele räägitakse. Lõunaefate keelt kõneldi algupäraselt Vilas (tänapäeva Vanuatu pealinn) ning saare lõuna- ja idarannikul. Tänapäeval leidub kõnelejaid peamiselt rannikuäärsetes külades, näiteks Erakoris, Eratapis ning Etonis.

Esimestena hakkasid lõunaefate keelt kirja panema misjonärid ning seega on kasutusel ladina kirjaviis. Koolides on lõunaefate keelt kasutatud 19. sajandi lõpust, kuid tänapäeval on üle mindud inglis- ja prantsuskeelsele õppele. Lõunaefate keelt õpivad kohalikud lapsed kodus ning ka kasutavad seda iga päev. Kirjalikul kujul kohtab seda peamiselt kirikulauludes ja jutlustes.

Lõunaefate keelt esimese keelena kõnelejate kirjaoskus on 10–30%, teise keelena kasutajate kirjaoskus 50–75%. Lisaks eelnevalt mainitud kasutusaladele on lõunaefate keeles välja antud luulet, koostatud inglise-lõunaefate sõnastik (vt inglise-lõunaefate sõnastik) ning grammatikaraamat. Uus Testament anti välja perioodil 1889–1930.

Lõunaefate keele häälikud

Keele häälikusüsteemile on eriti iseloomulikud kaks häälikut, mille moodustamiseks tuleb neel ja huuled korraga sulgeda. Kirjapildis näevad need häälikud välja sellised: p̃ (hääldus: kp) ja m̃ (hääldus: ngm). Neid kasutatakse näiteks sõnades p̃al (vend) ja nasum̃ (maja). Teine lõunaefate keelele omane tunnus on täishäälikukadu ja seda nii sõna lõpus kui keskel. Näiteks sõna küla on ühes naaberkeeles natokona, kuid lõunaefate keeles täishäälikukao tulemusel hoopis natkon. Täishäälikukao tulemusel esineb keeles ka palju ebaharilikke kaashäälikuühendeid, näiteks sõnas kraksmanr (mööda viskama).

Labiovelaarsed		Labiaalsed			Alveolaarsed
Labiodentaalsed				Palataalsed		Velaarsed
Klusiilid	kp (p̃)		p		t	k
Frikatiivid		f			s	ŋ (g)
Nasaalid	ŋm (m̃)		m		n
Lateraalid					l
Tremulandid					r
Pre-nasaalsed tremulandid					ndr (nr)
Poolvokaalid	w			j(y)

Tabel 1. Lõunaefate keele konsonandid.

Päise tekst	Eesvokaalid	Keskvokaalid	Tagavokaalid
Kõrged	i		u
Keskkõrged	e		o
Madalad		a

Tabel 2. Lõunaefate keele vokaalid.

Keele struktuur

Lõunaefate keele sõnajärg on tavapäraselt subjekt-verb-objekt (SVO). Erinevalt eesti keelest käändeid eraldi ei markeerita. Suur hulk keeles olevaid laene pärinevad geograafiliselt lähedastest atara imere ja bislama keelest. Prantsuse keele eeskujul on lõunaefate keeles kasutusel kaheosaline eitus. See tähendab, et enne verbi tuleb sõna ta ning pärast mau [näide: P̃a ta fes mau! Sina ära räägi mitte! (Ära räägi!)].

Lõunaefate keelt iseloomustab lisaks eelnevale veel keeruline eripärane isikuliste asesõnade kasutussüsteem. Nimelt sõltub asesõna kasutus sellest, kas tegevus toimub olevikus, tulevikus või minevikus [Näiteks: Ka fo pak talm̃at pa. Ma lähen (tulevikus) aeda.]. Tegevuse aja näitamiseks saabki lõunaefates kasutada üksnes erinevaid asesõnu, seega iga lause peab neid sisaldama.

Asesõnad jagunevad vabadeks ehk fokaalseteks ning seotud asesõnadeks (mida on mitu erinevat gruppi). Seotud asesõnad liituvad verbi tüvele vastavalt eelpool mainitud tegevuse toimumise aja põhimõttele.

	Vabad asesõnad	Kaudsed asesõnad (kaudne possessiiv-POS; benefaktiiv-BEN)
1sg	kineu/neu	(nig)neu
2sg	ag	(ne)gag
3sg	ga	(ne)ga
1pl inklusiivne	akit	(ne)gakit
1pl eksklusiivne	komam	(nig)mam
2pl	akam	(ne)gamus
3pl	gar	(ne)gar

Tabel 3. Vabad asesõnad.

Lõunaefate arvsõnad

Arve ühest kümneni kirjutatakse lõunaefate keeles järgmiselt:

1. iskei
2. inru
3. itol
4. ipat
5. ilim
6. ilates
7. ilaru
8. ilatol
9. ilfot
10. ralim iskei

Numbrite 1–9 tähistamiseks on olemas oma spetsiifilised arvsõnad. Kümneid moodustatakse nii, et kümmet tähistava sõna (ralim) järele lisatakse vastav kordaja, näiteks 20 – ralim inru ja 30 – ralim itol. Ralim tuleneb korrutustehtest 2 x 5 (ra sõnast inru ning lim sõnast ilim). Kahekohalisi arve märgitakse lisades kümmet ja ühelist tähistava sõna vahele atmat (pluss), näiteks 22 - ralim inru atmat inru. Täissajad kirjutatakse nii, et kordaja järgneb sadat tähistavale sõnale (tifli), näiteks 100 – tifli iskei. Kolmekohaliste arvude kirjutamisel kirjutatakse esmalt sajad, siis kümned ning viimaks liidetakse juurde ühelised, näiteks 423 – tifli ifat ralim inru atmat itul.

Keelenäide

"Teetwei esan komam upaakor mal ni namrem. Me mal ni nmalko komam me upo nrogo me uta leka mau. Nlaken tiawi kin ruto mal ni nmalko. Panpanpanpan malen kin nalotwen imai pa ntan sa. Go tiawi rumtak ki nmalko ruto sef sef mai. Ruto sef sef sef mai mai mai. Go gar rulek nmalko, me komam uta leka mau. Komam unrogo me uta leka mau."

"Kaua aega tagasi, selles kohas, me sündisime siin valguse ajal. Aga me oleme kuulnud Pimeduse ajast, aga me ei näinud seda kunagi. Sest need olid meie esiisad, kes elasid Pimeduse ajal. Kuni ajani kui palve tuli siia. Ja esiisad kartsid Pimedust ja jooksid ära. Nad põgenesid ja tulid. Nad nägid Pimedust, aga meie ei näinud seda kunagi. Me kuulsime sellest, aga me ei näinud seda."