Luule Žavoronok

Luule Žavoronok (sündinud Pavelson; sündinud 25. märtsil 1933 Tõstamaal) on endine Tallinnfilmi toimetaja ja animafilmide dubleerija.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

1941. aastal küüditati ta perega Siberisse, kus ta ka koolis käis. Siberis viibis ta ligi viis aastat.

Ta sai tuttavaks Haapsalus teeniva piirivalvuriga ja abiellus. Mehega ühiselt reisilt naasis Luule aga lastehalvatusega, ta oli siis 26-aastane. Kõndima õppis ta uuesti karkude ja kepi abil.^[1]

1960. aastal läks ta end tööle pakkuma Tallinnfilmi, kui oli juhuslikult lugenud Õhtulehest töökuulutust. Lennart Meri võttis ta tööle toimetusse, kus Žavoronok töötas toimetajana kolmkümmend aastat. Ta oli masinakirjutaja, kinokuulutuste ülespanijana, osales filmilaenutuskontori töös. Lisaks ta arhiveeris, toimetas käsikirju, tegeles lepingutega jne. Töö kõrvalt asus ta Moskva Kinoinstituudis stsenaristikat õppima. Seejärel spetsialiseerus ta populaarteaduslikule filmile ja dokumentalistikale.

Animafilmide dublaaži tegema sattus ta tegema pigem juhuslikult. Üks tollane toimetaja ei osanud eriti vene keelt, kuid selgus, et Luule oli Venemaal koolis käinud ja tema vene keelega on kõik korras (nagu eesti keelegagi). Seepeale määras peatoimetaja Lembit Remmelgas Žavoronoki dublaaže tegema, mis jäigi aastateks tema ülesandeks toimetaja töö kõrvalt.^[1]

1990. aastal võttis ta tagasi oma neiupõlvenime Pavelson.^[2]

Luule Pavelsonilt intervjuu võtnud Vilja Kiisler: "Ajakirjanikega on Luule Pavelsonil siiski mõningad arved õiendada. "Keegi sellest seltskonnast, kes on mind 20 aastat reklaaminud, asja ees, teist taga, mõtles välja, et olen olnud häälnäitleja," räägib ta. "Ma ei ole elus mikrofoni sisse mitte ainsamatki sõna öelnud! Ma ei oska näidelda, mul ei ole häält, mul s susiseb, no kuidas saan mina näitleja olla! Vaadake Vikipeediast, isegi seal seisab dublaažinäitleja." Nii et kes iganes selle termini ka leiutas, tagugu ta endale pealuu sisse: Luule Žavoronok oli Tallinnfilmi toimetaja. Näidelnud pole ta eluilmaski."^[3]