Luteri koraal

Luteri koraal, ka protestantlik koraal, ka luterikoraal on luteri kirikus lauldav kirikulaul, mis võeti kasutusele seoses reformatsiooniga 16. sajandi alguses.

Luteri koraali võib pidada gregoriuse koraali rahvakeelseks ja lihtsustatud variandiks, millest on kaotatud kaunistused, mis on muudetud rütmiliselt üheplaaniliseks ning mille meloodiat on vastavalt keelele kohandatud. Gregoriuse koraalide rahvakeelseid variante on teada juba enne 16. sajandit.

Luteri koraal oli alguses ühehäälne, kuid juba 16. sajandil hakati seda esitama mitmehäälses polüfoonilises seades. Koraale seades järgiti alguses vana motetistiili, milles meloodia võis esineda erinevates häältes. 17. sajandil muutus tavaliseks luteri koraali homofooniline neljahäälne seade, milles meloodiat laulis sopran, mida saatsid alt, tenor ja bass.

Luteri koraali tekst oli rahvuskeelne stroofiline värsstekst ja selle viisi korrati iga salmiga.

Martin Luther ja luteri koraal

Martin Lutheri jaoks oli Jumala ja inimese tähtsaimaks vahendajaks sõna. Sõna rolli olulisusest olid kantud ka peamised liturgiat puudutavad muudatused: luterlikus jumalateenistuses asendati ladina keel emakeelega ning jumalateenistuse keskseks osaks sai jutlus.

Sõna eelistamisega on seotud ka Lutheri arusaam kirikumuusikast: see pidi olema eelkõige vokaalmuusika ning aitama sõna paremini mõista. Järelikult pidid ka luteri koraalide meloodiad olema gregoriuse koraali meloodiatest lihtsamad, kuna kogudus pidi olema võimeline neid kaasa laulma. Koguduse laul oli luterlikus jumalateenistuses element, mis katoliiklikus jumalateenistuses puudus.

Alates 1523. aastast alustas Martin Luther jumalateenistuse tekstide tõlkimist ladina keelest saksa keelde ning lõi mõnele neist ka uue meloodia. Üldiselt kohandas ta saksakeelsele tekstile gregoriuse koraali meloodia, kasutades vahel sama meloodiat koos erinevate tekstidega. Näiteks hümni "Veni redemptor gentium" meloodiat on ta kasutanud koos kolme tekstiga: Da pacem Domine (Verleih uns Frieden gnädiglich), Erhalt uns, Herr, bei deinem Wort ja Nun komm, der Heiden Heiland.

Esimesed luteri koraalide kogumikud ilmusid trükis 1524. aastal:

• "Kaheksa laulu raamat" (Achtliederbuch) alapealkirjaga "Etlich Cristlich lider / Lobgesang und Psalm";
• "Erfurdi Enchiridion" (Erfurt Enchiridion), mis ilmus Erfurdis kahe konkureeriva väljaandena;
• Johann Walteri luteri koraalide kogumik "Väke vaimulike laulude raamat" (Eyn geystlich Gesangk Buchleyn).

Kaks esimest olid ühehäälses seades ja Walteri kogumik sisaldas mitmehäälseid seadeid.

Luther ja tema kaasaegsed nimetasid luteri koraale vaimulikeks lauludeks (geistliche Lieder), psalmideks, kristlikeks lauludeks (christliche Lieder) või kirikulauludeks (Kirchengesänge). Saksakeelset sõna 'koraal' (Choral), millega algselt peeti silmas ladinakeelseid gregoriuse koraale, kasutati luteri koraali kohta alles 17. sajandi lõpus.

Luterlik kirikumuusikakorraldus

Reformatsiooniga on seotud ka kiriku kantori ameti ümbermõtestamine. Kuigi kantori kui laulja amet oli olemas juba varakristlikes kogudustes ning see sõna on alati tähistanud kas lauljat või laulukoori juhti, oli varem üldjuhul tegemist vaimulikuga. Reformatsiooni tulemusel muutus aga kantoriamet muusikaliseks erialaks, mis allus kiriku asemel linnale. Seetõttu mõjutas kantori uudne positsioon oluliselt protestantlike linnade muusikakultuuri kuni 18. sajandi lõpuni.

Luteri koraal ja kunstmuusika

Martin Luther oli hea muusikalise haridusega ning pidas lugu Madalmaade vokaalpolüfooniast. Ta ei tauninud ladinakeelse kirikumuusika kasutamist jumalateenistusel. Seetõttu ka luterlik kunstmuusika tekkis tihedas seoses Madalmaade koolkonnaga ning luteri koraali hakati sarnaselt gregoriuse koraaliga kohe kasutama ka kunstmuusikas kas cantus firmus'e või imitatsioonilise polüfoonia teemana.

Luteri koraal on jätnud sügava jälje eelkõige saksa heliloojate ning eeskätt Johann Sebastian Bachi loomingusse, kes on kirjutanud orelile hulganisti eelmänge luteri koraalidele. Tema kantaat nr. 80 on näiteks kirjutatud ühe tuntuma koraali "Üks kindel linn ja varjupaik" teemale ning kannab ka sama pealkirja.

Luteri koraali on oma muusikas kasutanud näiteks:

• Martin Luther (1483–1546)
• Johann Walter (1496–1570)
• Sebald Heyden (1499–1561)
• Nikolaus Herman (c. 1500–1561)
• Johannes Hermann (1515–1593)
• Nikolaus Selnecker (1530–1592)
• Cyriakus Schneegass (1546–1597)
• Joachim a Burck (1546–1610)
• Philipp Nicolai (1556–1608)
• Bartholomäus Gesius (c. 1562–1613)
• Michael Praetorius (1571–1621)
• Melchior Franck (c. 1579–1639)
• Melchior Teschner (1584–1635)
• Michael Altenburg (1584–1640)
• Heinrich Schütz (1585–1672)
• Johann Hermann Schein (1586–1630)
• Samuel Scheidt (1587–1654)
• Johann Schop (c. 1590–1667)
• Heinrich Scheidemann (c. 1595–1663)
• Johann Crüger (1598–1662)
• Andreas Hammerschmidt (1611/1612–1675)
• Dieterich Buxtehude (c. 1638–1707)
• Gottfried Vopelius (1645–1715)
• Johann Pachelbel (1653–1706)
• Johann Sebastian Bach (1685–1750)
• Felix Mendelssohn (1809–1847)
• Anton Bruckner (1824–1896)
• Johannes Brahms (1833–1897)
• Max Reger (1873–1916)
• Sigfrid Karg-Elert (1877–1933)
• Igor Stravinski (1992–1971)
• Ernst Pepping (1901–1981)
• Hugo Distler (1908–1942)
• Sofia Gubaidulina (1931)
• George C. Baker (1951)

Luteri koraal on mõjutanud tugevalt ka eesti muusikat. Need muusikud ja heliloojad, kellest said meie koorimuusika traditsioonide alusepanijad, laulsid külakoorides ja kirikutes neidsamu koraale.