Lupiinivalk

Allikas: Vikipeedia
Lupiinioad

Lupiinivalk on taimne proteiin, mida toodetakse purustatud lupiiniseemnetest (ubadest).

Lupiinivalk ja ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Lupiin kultiveeriti 2000 aastat eKr Vana-Kreekas ja Egiptuses, kus seda kasvatati loomadele söödaks ja inimestele toiduks. Esmaste lupiinioa sortide maitse oli suure alkaoidide sisalduse tõttu kibe ning oa maitse parandamiseks oli tarvis neid esmalt leotada soolavees. Tänapäevaks on aretatud lupiinioa sordid, mis maitsevad magusamalt ning mis ei vaja enam soolavees leotamist. Euroopas on enim levinud sinine lupiin, kollane lupiin, valge lupiin ja hulgaleheline lupiin. Hulgalehelist lupiini esineb sagedasti ka Eestis. Peamiselt kasutatakse tänapäeval lupiinivalku söödalisandina loomadele, aga seda kasutavad ka taimetoitlased alternatiivina loomset päritolu valguallikatele[1].

Lupiin
Valge lupiin (Lupinus albus)
Valge lupiin (Lupinus albus)
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Soontaimed angiosperms
Klass Rosiidid Rosids
Selts Oalaadsed Fabales
Sugukond Liblikõielised Fabaceae
Perekond Lupiin
Liik L. albus

Lupiinisordid[muuda | muuda lähteteksti]

Lupiine sorte on maailmas üle 200. Üks populaarsemad sorte on Lupinus luteus ehk kollane lupiin, mis on maitselt magus. Kollase lupiini seemned on valget või helekollast värvi ning söödavad. Ahtaleheline lupiin ehk sinine lupiin on mürgine taim mille õied on sinised või lillad. Lupinus polyphyllus on püsiv lupiin, mis võib olla nii siniste, valgete kui ka punaste õitega taim. Püsiv lupiin on kergelt mürgine aga leidub ka sorte mis pole mürgised. Lupinus mutabilis on muutuv lupiin, mille õied on helerohelist värvi ning õitsemise ajal on taim tumelilla värvusega. Peamiselt kasutatakse muutuvat lupiini põllumajanduses väetisena[2]. Pildil on esitatud valge lupiin[3].

Tootmine[muuda | muuda lähteteksti]

Lupiinivalgu tootmisprotsess algab tavaliselt kuivatud ubadest, mis on sorteeritud vastavalt nõuetekohasele kaalule ning poolitatud, et eemaldada ubade ümbert kestad. Pärast sorteerimist jahvatatakse oad peeneteks osadeks (jahuks), kus osakeste suurus on väiksem kui 60 μm. Kuna antud jahus on suur rasvasisaldus, siis peab saadud segu sõeladega tornsüsteemis fraktsioneerima. Selle protsessi käigus saadakse lupiinvalgu isolaat. Saadud lupiinvalgu isolaadis on valgusisaldus ligikaudu 55–60%[4].

Toiteväärtus[muuda | muuda lähteteksti]

Kuna lupiinioad sisaldavad vähe tärklist, siis on ubade süsivesikute ja energiasisaldus väike (100 grammis on 119 kcal). Selle omaduse tõttu sobivad lupiinioad eelkõige inimestele, kes soovivad hoida päevase kalorikoguse madalana[5]. Võrdlusena saab tuua, et 100 g sojaubades on peaaegu neli korda rohkem kaloreid (416 kcal), kui lupiiniubades. Samuti on lupiinioad väga head proteiini- (100 g / 15,6), vitamiini- ja mineraalallikad. Oad sisaldavad palju mangaani, vaske ja folaati ning B- ja C-vitamiini[6]. Seoses väikese süsivesikusisalduse ja suure proteiinisisaldusega on lupiiniubadel väike glükeemiline indeks (mida väiksem on glükeemiline indeks, seda väiksem on vere glükoosisisaldus)[7].

Lupiinioa toitumisteave (100 grammi kohta) [8]
Nimetus Kogus
Energia 119 kcal
Valk 15,60 g
Süsivesikud 9,88 g
Kiudained 2,80 g
Kaltsium 16,8
Raud 1,2 mg
Magneesium 54 mg
Kaalium 245 mg
Naatrium 4 g
Tsink 1,38 mg
Vask 0,231 mg
Mangaan 0,676 mg
Seleen 2,6 µg
A-vitamiin 7 IU
B-vitamiin 0,009 mg
C-vitamiin 1,1 mg

Lupiini negatiivsed küljed[muuda | muuda lähteteksti]

Lupiiniubadel on ka negatiivseid külgi. Mõningaid kibedaid oasorte peab enne söömist loputama, et vähendada alkaloide. Tarbides alkaloidseid ube, võivad kõrvaltoimeteks olla mitmesugused neuroloogilised ja/või kardiovaskulaarsed probleemid ja seedehäired.[6] Samuti võivad oad põhjustada allergilisi reaktsioone. Tavaliselt tekib see inimestel, kes on allergilised maapähklite ja sojaubade vastu. Küll aga on täheldatud nähtust, kus lupiiniubade vastu esineb allergilisi rektsioone vähesemal määral kui sojaubade ja maapähklite vastu[9].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. van de Noort, M. (2017). Lupin: An Important Protein and Nutrient Source. Elsevier. Lk 165.
  2. "Lupiin Ehk Mitmevärvilised Tornid. Hooldus, Kasvatamine, Paljundamine. Haigused Ja Kahjurid. Liigid. Lill. Foto". Lilleaed 2021 Detsember. Vaadatud 14.12.2021.
  3. "Lupiin - Lupinus". F-interviews. Originaali arhiivikoopia seisuga 15.12.2021. Vaadatud 14.12.2021.
  4. van de Noort, M. (2017). Lupin: An Important Protein and Nutrient Source. Elsevier. Lk 168.
  5. Joseph, M (30.11.2020). "Lupin Beans: Nutrition Facts, Benefits, and Drawbacks". Nutrition Advance. Vaadatud 13.12.2021.
  6. 6,0 6,1 "Lupins, mature seeds, cooked, boiled, without salt". Agricultural Research Service. 04.01.2019. Vaadatud 13.12.2021.
  7. "Mis on glükeemiline indeks". Sanofi – Aventis. Originaali arhiivikoopia seisuga 15.12.2021. Vaadatud 14.12.2021.
  8. "Lupins, mature seeds, cooked, boiled, without salt". Agricultural Research Service. 04.01.2019. Vaadatud 14.12.2021.
  9. van de Noort, M. (2017). Lupin: An Important Protein and Nutrient Source. Elsevier. Lk 174.