Luca Pacioli

Allikas: Vikipeedia


Luca Pacioli portree. Luca Pacioli frantsisklase rüüs. Laual avatud on tõenäoliselt Eukleidese "Elementide" XIII raamat[1]

Fra Luca Bartolomeo de Pacioli (vananenud kirjaviisis Paccioli või Paciolo) (ca 1447 Sansepolcro, Toscana19. juuni 1517 Rooma) oli itaallasest frantsiskaani munk, matemaatik ja raamatupidamisarvestuse tänapäevaste alusprintsiipide esimesi kirjapanijaid.

Aastatel 1477–1480 töötas ta professorina Perugia ülikoolis, kus luges algebra ja geomeetriakursust.

Luca Paciolit peetakse raamatupidamise isaks, kuigi ta ei olnud ei raamatupidamissüsteemi leiutaja ega selle väljatöötaja. Pacioli kirjeldas lihtsalt süsteemi, mida Veneetsia tolleaegsed kaupmehed kasutasid. Ometi rakendati tema kirjeldatud meetodeid ja nüansse veel sajandite vältel.[2][3]

Üks neid, kes pidas Paciolit kahekordse kirjendamise väljamõtlejaks, oli Oswald Spengler. Oma peateoses "Õhtumaa allakäik" võrdles ta Luca Paciolit tema kaasaegsete Kolumbuse ja Kopernikuga.[4]

"Summa de Arithmetica, Geometria, Proportioni, et Proportionalita"[muuda | muuda lähteteksti]

"Summa de arithmetica…" tiitelleht (1523. aasta)

1494. aastal[3] kirjastas Veneetsia trükkal Paganino Paganini Luca Pacioli matemaatikaalase teose "Summa de Arithmetica, Geometria, Proportioni, et Proportionalita" ('Kõik, mis käsitleb aritmeetikat, geomeetriat ja proportsiooni'). See sisaldab põhjalikku kokkuvõtet renessansiajastu matemaatikast, käsitledes sealhulgas aritmeetika (seitse esimest peatükki), algebra (8. peatükk) ja geomeetria aluseid (10. peatükk).

"Kahekordse kirjendamise traktaat"[muuda | muuda lähteteksti]

Raamatu 9. peatükis "Arvepidamisest ja üleskirjutamisest" (tuntud ka kui "Kahekordse kirjendamise traktaat"[5]) kirjeldati üksikasjalikult raamatupidamisarvestust Veneetsias.[6] Traktaati peeti nii oluliseks ja seda tõlgiti saksa, böömi, vene, taani ja inglise keelde[5]. Kuni 16. sajandi alguseni oli see ainus raamatupidamisarvestuse õpik maailmas[3]. See raamatupidamissüsteem, mida Pacioli esitas oma töös, sai hiljem nimeks "itaalia meetod"[5].

Raamatust sai esimene trükitöö kahekordse arvepidamise meetodist, kus kirjeldati suuremat osa arvestustsüklist selle protsessi tänapäevases arusaamas.[6] Pacioli traktaat on olnud vundamendiks, millele baseeruvad praktiliselt kõik raamatupidamise kahekordset kirjendamise meetodit puudutavad kirjutised[5]. Pacioli arvestussüsteem kujutas pöördepunkti arvestuse arengus. Selle peamine eesmärk oli hankida informatsiooni omanikule, andes aru ülesannete täitmisest ja olles krediidi andmise aluseks[6].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]