Louvre'i püramiid

Louvre'i püramiid öösel

Louvre'i püramiid (prantsuse keeles Pyramide du Louvre) on klaasist ja metallist valmistatud püramiid, mis asub Pariisis Louvre'i peamises sisehoovis (Cour Napoleonis).

Püramiidi tellis 1984. aastal Prantsusmaa president François Mitterrand Prantsuse revolutsiooni 200. aastapäevaks. See avati pidulikult 29. märtsil 1989 ja selle arhitekt on Ieoh Ming Pei. Louvre'i püramiid on Pariisi üks vaatamisväärsusi.

Püramiidi valmimise järel sai sellest Louvre'i muuseumi uus peasissepääs – vana polnud külastajate hulgaga enam toime tulnud. Püramiidi all paikneb aatrium piletikassade, riietehoiu, WC-de ja muu vajalikuga. Suurt püramiidi ümbritsevad purskkaevud ja kolm väiksemat püramiidi.

Püramiidi kõrgus on 20,6 meetrit, nelinurkse aluse külje pikkus 35 meetrit. Püramiid koosneb 603 rombikujulisest ja 70 kolmnurksest klaaspaneelist, mille paksus on 21 millimeetrit.

Püramiidi rajamine tekitas Prantsusmaal märgatavat vastumeelsust. Kardeti, et selline futuristlik ehitis ei sobi Louvre'i klassitsistliku stiiliga. Irvhambad rääkisid Mitterrandi "vaaraokompleksist", teised kiitsid kahe stiili – vana ja uue – õnnestunud liitmist.