Loseri lavamaa

Loseri lavamaa

Loseri lavamaa on Totes Gebirge mäestiku osa Austrias Salzkammergutis. Altausseest pääseb sinna kõige hõlpsamini piki tasulist teed. See on looduskaitseala, mis on märkimisväärne oma koobaste ja puutumatu Alpide karsti ökosüsteemi poolest. Mägikitsede tõrjeks väljastatakse jahilubasid.

Lavamaa keskosa on 1500–1600 m kõrgusel suhteliselt tasane, kergelt põhja ja itta tõusev ning hõlmab u 4 km². Kogu massiiv on ligikaudu 12 km². Piirkond langeb igast küljest järsult ja seda piirab kagu-suunaline rada 234 Wildenseehüttest alla Altaussee järveni, lõunas järv ise, seejärel edelas Blaa-Almi tee. Lääneserva tähistab Grüne Bichli org ja põhjapiiriks on Schönbergi seljandiku hari, siis üsna halvasti piiritletud liin tagasi Wildenseehütteni. Hiljuti on selle lõunapoolset külge (Loser) tugevalt suusatamiseks arendatud.

Ligipääs piirkonda on selle lõunaservas suhteliselt lihtne tänu Loser Panoramastraße tasulisele teele. See ronib piki Loseri lõunanõlva, et jõuda 1600 m kõrgusele Augst See all asuvale suurele parkimisalale ja iseteenindusrestorani. Siit jõuavad head rajad nii Schwarzmooskogeli lõunanõlvadele kui ka põhja poole, kust avaneb vaade ulatuslikule teedeta kesklavamaale. Nii kesklavamaa kaugemad alad kui ka Schönbergi, Gries Kogeli ja Augst-Ecki seljandiku ümbrused on kauged – mis on suured teedeta ebatasased karrialad, kus veevarusid on vähe või üldse mitte, välja arvatud lumesulamine.

Lavamaa on täis koopaid – kataloogitud on siiani üle 230 piirkonna koopa ja Austria koopakatastris on loetletud 1623. Mitu koopaklubi, sealhulgas Cambridge'i ülikooli koopaklubi ja ARGE Grabenstetten, avastavad ja uurivad lavamaa koopaid. Märkimisväärsed avastused on järgmised: Steinbrückenhöhle, Kaninchenhöhle, Stellerweghöhle, Schwarzmooskogeleishöhle ja Raucherkarhöhle (pikkuselt 19. koobas maailmas).

Rothschildide perekonnale kuuluv Anthonis van Dycki maal oli Saksa okupatsiooni ajal kuni 1945. aastani Loseri lavamaa lähedal soolakaevandusse peidetud.