Salzkammergut
 | See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2021) |
 | Artiklis puuduvad viited. (Jaanuar 2021) |
Salzkammergut ([ˈzaltskamɐɡuːt]; keskbaieri: Soizkaumaguad) on puhkekeskuste piirkond Austrias, mis ulatub Salzburgi linnast ida suunas piki Baieri Eel-Alpe ja Põhja-Lubjakivialpe Dachsteini mägede tippudeni. Piirkonna peamine jõgi on Traun, mis on Doonau parempoolne lisajõgi. Piirkonna keskus on Bad Ischl.
Nimi Salzkammergut tähendab sooladomeeni, Kammergut on saksa sõna alade kohta, mida valdasid Saksa-Rooma riigi vürstid, varauusaegses Austrias eriti Habsburgide monarhia territooriumid. Salzkammerguti soolakaevandusi haldas aastatel 1745–1850 keiserlik Salzoberamt Gmundenis.
Osa piirkonnast määrati 1997. aastal UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Geograafia[muuda | muuda lähteteksti]
Trauni jõe kaldal asuvatel maadel on arvukad jääjärved ja kõrgrabad ning Salzkammerguti mäed ja külgnevad Dachsteini mäed, Totes Gebirge ja Ülem-Austria Eel-Alpid koos silmapaistva Traunsteini mäega idas. Kõrguvatele mäenõlvadele on iseloomulikud erksad lubjakivi- (karst) ja flüššikaljud.
Salzkammergut ei ole Austrias ametlik haldusüksus ja sellisena ei oma selgeid piire. Ajalooline mõiste ei osutanud piirkonnale, vaid Habsburgide monarhia konkreetsetele valdustele (soolakaevandused) piirkonnas. Alates 2002. aastast on seal olnud täpselt määratletud Tourismusregion Salzkammergut, mida turustab Salzkammergut Tourismus-Marketing GmbH ettevõte peakorteriga Bad Ischlis. Selle ettevõtte määratlusel hõlmab Salzkammergut kui turismitööstuse piirkond 58 omavalitsust kolmel Austria liidumaal, enamus Ülem-Austrias (Gmundeni ja Vöcklabrucki ringkonnad), väiksemaid osi Steiermargi ja Salzburgi liidumaadel. Salzkammergut Tourismus-Marketing GmbH jaotab Salzkammerguti piirkonna kümneks alampiirkonnaks järgmiselt:
- Ausseerland: Bad Aussee, Steiermargi liidumaa
- Ferienregion Wolfgangsee: Wolfgangsee, Salzburgi liidumaa
- Urlaubsregion Fuschlsee: Fuschlsee, Salzburgi liidumaa
- Ferienregion Dachstein Salzkammergut: Hallstätter See, Bad Goisern am Hallstättersee, Hallstatt, Obertraun ja Gosau, Ülem-Austria
- Ferienregion Traunsee: Traunsee, Ülem-Austria
- Ferienregion Attersee: Attersee, Ülem-Austria
- MondSeeLand – Mondsee/Irrsee: Mondsee, Mondsee järv, Irrsee, Ülem-Austria
- Ferienregion Bad Ischl: Bad Ischl, Ülem-Austria
- Ferienregion Attergau: Attergau, Ülem-Austria
- Ferienregion Almtal: Almtal, Ülem-Austria
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Arheoloogilised leiud piirkonnas pärinevad neoliitikumi ajastust, eriti vaiadel majad Mondsee rühma kultuurist, mis asustas piirkonda alates u. 3800. aastast eKr. Mitme asula germaani nimi hall viitab piirkonna arvukatele soolakaevandustele, mis on olnud kasutusel vähemalt keldi Hallstatti kultuuri aegadest, keskusega Hallstatti kaevanduslinnas. Roomlased jätkasid neid toiminguid pärast ala liidendamist Noricumi provintsiga 15. aastal eKr. Rooma asula ja soola aurutamise tiik Hallstattis on dokumenteeritud u. 100. aastal, mida mõjutasid mitmed germaanlaste sissetungid pärast Markomanni sõdu, kuni provints Itaalia kuninga Odoakeri käsul 488. aastal lõpuks evakueeriti.
Umbes 530. aastast asusid läänest piirkonda bajuvaaride hõimud, nad kohtasid alpislaavlasi, kes olid liikunud Ennsi oru kaudu põhja suunas ja ületanud Dachsteini mäed. 900. aastast on soolakaubandus piki Trauni jõge taas dokumenteeritud, kui piirkond oli osa Saksamaa Baieri hõimuhertsogkonna Traungau piirkonnast, mida valitses Otakaride krahvisuguvõsa, kes 1056. aastast ka Steiermargi üle valitses. Kui enamus Traungaust langes pärast Baieri hertsogi Heinrich Lõvi kukutamist 1180. aastal Babenbergide Austria hertsogkonnale, jäi kagupoolne Ausseerland vastloodud Steiermargi hertsogkonnale, mis oli sellest hoolimata 1192. aastast personaalunioonis Austria Babenbergidega.
1278. aastal haaras Saksamaa kuningas Rudolf I, Švaabimaa Habsburgide võsuke, lõpuks mõlemad hertsogkonnad Böömimaa kuningalt Otakar II-lt, kelle ta alistas Marchfeldi lahingus. Rudolfi poeg Saksamaa kuningas Albrecht I kaitses oma hegemooniat läänes konkureerivate vürstlike Salzburgi peapiiskoppide vastu ja kinkis 1298. aastal Ischli maad oma naisele krahvinna Elisabeth von Görz und Tirolile. Keiser Maximilian I lisas 1506. aastal territooriumile Mondsee kloostri valdused.
Habsburgide ametnikud resideerisid Wildensteini lossis Ischli lähedal ja ümberkaudseid valduseid nimetati Kammergutiks, nagu 1656. aasta dokumendis esmakordselt kirjutati. 17. sajandil peeti Ischli ja Hallstatti eraldi Kammerguttideks. Soolakaevandused olid Habsburgidest Roomlaste kuninga otsesed valdused ja kaevanduse osa tema vürstlikust regaliast. Soolakaevandusi haldas varakamber Viinis, mida esindas 15. sajandil loodud soolakoda (Salzamt) Gmundenis. Salzkammer Gmundenis muudeti keisrinna Maria Theresia käsuga 22. mail 1745 Salzoberamtiks. Mõiste Salzkammergut pärineb sellest ajast, kui Gmundeni Salzoberamt oli kõigi piirkonna soolakaevanduste halduskoht, millele allusid kontorid Ischlis, Ebensee am Traunsees, Stadlis, Lambachis, Welsis, Zizlaus, Enghagenis, Mauthausenis ja Linzis. Salzamtid kaotati 19. sajandil. Keiser Franz Joseph I muutis Gmundeni Salzoberamti 1850. aastal k.k. Salinen- und Forstdirektioniks, mis on tänase Salinen Austria AG (aktsiaselts 1979. aastast, täielikult erakätes 1997. aastast) eelkäija.
Majandus[muuda | muuda lähteteksti]
Keiser Franz Joseph I ajal oli Salzkammerguti ala kultuurielu keskus. Keiser suvitas Bad Ischlis Kaiservillas, kust ta oma riiki soojadel kuudel valitses. Seal allkirjastas ta ka sõjakuulutuse Serbiale, millega algas Esimene maailmasõda.
Varem oli soolakaevandamine, kuid tänapäeval on see kohaliku majanduse jaoks suhteliselt väike panus. Palju tähtsam on metsatööstus. Tööstuskohad on Ebensee am Traunsee, Gmunden, Laakirchen ja Steyrermühl. Salzkammergut saab kasu ka oma väikeettevõtluse ja kaubanduse traditsioonist, millest paljud on tekkinud soola kaevandamise tõttu.
Tööpuuduse määr oli 2005. aastal u 4,8%, Austria üldine näitaja oli siis 7,3%.
Tuntud kitsarööpmeline raudtee Salzkammergut-Lokalbahn kulges varem Salzburgist Bad Ischli, kuid see suleti 1957. aastal. Jätkuvalt kulgeb piirkonnas Salzkammergutbahn, samuti ratasajamiga raudtee Schafbergbahn St. Wolfgangis.
Puhkevõimaluste hulka kuuluvad ujumine ja veesport paljudel järvedel, alpinism, jalgrattasõit ja ratsutamine, talisport ja kultuuriüritused. Piirkond võlgneb oma puhkeala maine mitte ainult maastikule ja kliimale, vaid ka paljudele spaadele. Vaatamata oma vanusele on see endiselt peamine turismipiirkond.
2002. aastast on turismipiirkond en turustanud Salzkammergut Tourismus-Marketing GmbH-ga, mis on Salzkammerguti 54 omavalitsuse valdusettevõte, kellel on vastavalt kolme liidumaa turismieeskirjadele õigus kasutada nime "Salzkammergut" kaubamärgina.
UNESCO maailmapärandi nimistu[muuda | muuda lähteteksti]
UNESCO nimetas 1997. aastal "Hallstatt-Dachsteini/Salzkammerguti kultuurmaastiku" (Kulturlandschaft Hallstatt–Dachstein/Salzkammergut) maailmapärandi nimistusse, kirjeldades: "Inimtegevus Salzkammerguti suurepärasel loodusmaastikul algas juba eelajaloolistel aegadel, kusjuures soolavarusid kasutati ära juba 2. aastatuhandel eKr. See ressurss oli piirkonna jõukuse alus kuni 20. sajandi keskpaigani, jõukus, mis kajastub Hallstatti linna peenes arhitektuuris."
Nimetatud ala määratleti 284 km² suurusel alal, kusjuures "puhvertsoon" oli veel 200 km². Tuumiktsooni kuuluvad Hallstatt, Obertraun, Gosau ja Bad Goisern am Hallstättersee.
| Liidumaa | Tuumiktsoon | Puhvertsoon |
|---|---|---|
| Ülem-Austria | 233,90 km² | 54,80 km² |
| Steiermargi liidumaa | 50,55 km² | 119,62 km² |
| Salzburgi liidumaa | – | 25,71 km² |
| kokku | 284,46 km² | 200,13 km² |
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]