Loosdorf

Loosdorf
	Püha Laurentiuse kirik
	Vapp
Pindala	11,9 km²
Elanikke	3794 (1.01.2018)
Koordinaadid	48° 12′ N, 15° 24′ E
	Asend Melki ringkonnas

Loosdorf on vald (Marktgemeinde) Austrias Alam-Austria liidumaal Melki ringkonnas.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Esimene teadaolev Loosdorfi mainimine, mida toona nimetati Ladestorfiks, pärineb 1145. aastast. Isegi sellel ajal oli linnal tugev side lähedalasuva Schallaburgi linnusega. Kuningas Otakari valitsusaja dokumendid tõestavad, et safran mängis sel varasel ajal Loosdorfi majanduses suurt rolli.

Loosdorf 16. sajandil[muuda | muuda lähteteksti]

Linn koges 16. sajandil suure õitsengu perioodi Losensteini Hans Wilhemi valitsusajal, kes laiendas Schallaburgi, ehitas ümber linnakiriku, mille türgi sõdurid 1588. aastal purustasid, ja avas Loosdorfis protestantliku kooli "die Hohe Schule" (keskkool). Sellel perioodil saavutas Loosdorf ka õiguse korraldada turgu (1584) ja iganädalast turgu (1588), tugevdades oma staatust turulinnana (Marktgemeinde), mida ta tänapäevani kannab.

Losensteini Hans Wilhelmi ajal sai Loosdorfist protestantismi keskus Austrias. Hohe Schule alustas erakoolina, eriti luterliku aadli lastele. Loosdorfi luterliku saksa gümnaasiumi põhikirjad trükiti 1574. aastal Augsburgis. Kaks algset eksemplari on endiselt olemas. Kooli põhikirjad on Austrias pedagoogika ajaloo uurimisel oluline allikas. Seda peetakse originaalseks, ehkki mõned osad sarnanevad palju Strasbourgi luterliku gümnaasiumi omaga. Vastureformatsiooni ajal muutus katoliku võimude surve liiga suureks ja 1627. aastal sunniti kool sulgema pärast seda, kui kohalik vürst saatis kooli õpetajad ja administraatorid pagulusse.

Loosdorf ja Lääneraudtee[muuda | muuda lähteteksti]

Oma asukoha ja suhtelise suuruse tõttu anti Loosdorfile raudteejaam Lääneraudteel (Westbahn) pärast selle avamist 1858. aastal. Loosdorfi raudteejaam oli oluline veepeatus auruveduritele, mida toona kasutati. Ühendus Lääneraudteega oli nii tähtis, et Loosdorfi kutsuti "Loosdorf an der Westbahn" (Lääneraudtee Loosdorf). Raudtee tõi majandusliku buumi käsikäes ühiskondliku ümberpaigutamisega, kuna ühendus lähedalasuvate tööstuskeskustega tõi konservatiivse ja kodanliku elanikkonna asemele suuresti uue, valdavalt sotsiaaldemokraatliku töölisklassiga elanikkonna.

Ledóchowska maja Loosdorfis 1862. aastast[muuda | muuda lähteteksti]

1843. aastal omandas Austria-Poola krahv Antoni August Halka Ledóchowski, hilisema peapiiskopi ja kardinali Mieczysław Halka Ledóchowski vend, Sitzenthali kinnisvara Loosdorfi lähedal. Ta abiellus krahvinna Seilerniga ja nad said kolm poega. Pärast oma esimese naise varajast surma abiellus ta krahvinna Józefina Salis-Zizersiga.

Maja Loosdorfis, kus aastatel 1862-1874 elas Ledóchowski perekond

1862. aastal ehitas Anthoni Halka Ledóchowski Loosdorfi häärberi, kuhu ta koos oma perekonnaga kolis. 1863. aastal sündis selles majas tütar Maria Teresia. Talle järgnesid tütar Julia (pärast nunnaks saamist Ursula) ja poeg Wlodimir.

1873. aasta pangakrahhi tõttu kaotas Antoni August Halka Ledóchowski suurema osa oma kapitalist, mistõttu müüs ta 1874. aastal oma maja Loosdorfis ja kolis Sankt Pöltenisse.

1883. aastal omandasid Ledóchowska maja Montecuccoli krahvid. See käis mitu korda käest kätte. Aastatel 1928-1938 kuulus see Alam-Austria Põllumajanduskojale, mis avas hoones põllumajandusliku talvekooli. Lõpuks omandas maja Salzburgi Püha Petrus Claveri vennaskond, mille asutas Maria Teresia Ledóchowska.