Loojang

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Loojumine)
See artikkel See artikkel räägib astronoomia mõistest. Filmi kohta kohta vaata artiklit Loojang (film 2018).

Päikeseloojang Võrtsjärve kohal
Päikeseloojang Marsil

Loojang ehk loojumine on taevakeha kadumine horisondi taha teise taevakeha pinnalt vaadelduna. Maal on sõna otseses mõttes igapäevane päikeseloojang, kuid loojumisest kõneldakse ka teiste planeetide, Kuu ja tähtede, ent samuti tehistaevakehade, näiteks Maa satelliitide puhul.

Loojangu põhjuseks on üldjuhul vaatleja asukohaks oleva taevakeha pöörlemine, samas kui vaadeldav taevakeha, mis loojub, on vaatleja alustaevakeha suhtes lühiajalises plaanis fikseeritud – kosmiliste mastaapide tõttu on pöörlemine vaatleja seisukohast kiirem kui taevakehade liikumine üksteise suhtes. Väga aeglaselt pöörleva taevakeha või väga kiirelt liikuva lähedase kaaslase puhul (nagu tehiskaaslased) võib loojangu peamiseks põhjuseks olla ka vaadeldava taevakeha suhteline liikumine.

Maal kokkulepitud ilmakaarte asetuse järgi loojub Päike läände või täpsemalt öeldes on lääs see ilmakaar, kuhu Päike loojub. Seda väljendab ka lääne nimetus mitmes keeles (nt vene запад ja poola zachód).

Eri taevakehade loojumisel võib olla mitmesuguseid praktilisi tagajärgi. Tähe, näiteks Päikese loojumine kahandab järsult vaatleja asukohale taevakeha pinnal langeva valguse, soojuse ja muude kiirguste hulka. Tähe kiirgust peegeldava kuu loojumisega öisel ajal (mil tähe otsene kiirgus vaatlejani ei jõua), on sama tagajärg, ehkki väiksemas mastaabis (sõltuvalt tähe kaugusest, teiste valgusallikate olemasolust jne). Tehiskaaslase loojangu järel katkeb üldjuhul sellega otseside, mis on oluline näiteks sidesatelliitide puhul. Astronoomias ja astroloogias on olulisel kohal ka planeetide ja tähtede täpsed loojanguhetked, mille järel ei ole täht enam vaatleja asukohast otseselt vaadeldav.

Võib juhtuda, et ühe taevakeha mõnes punktis vaadelduna ei looju teine taevakeha mitte kunagi või siis loojub väga harva. Harv ja aeglane loojang esineb näiteks juhtudel, kui vaatleja asub oma taevakeha polaarpiirkonnas, taevakeha pöörlemistelg on aga teise taevakeha suhtes viltu, nii et pöörlemisele vaatamata ei vaju teine taevakeha pikka aega esimesel asuva vaatleja silmis horisondi taha – selle tuntuim näide on Maal polaarpäev piirkondades, kus Päike loojub vaid korra aastas. Vaatleja seisukohast loojumatu on teine taevakeha näiteks juhul, kui vaatleja alustaevakeha on teise taevakeha kaaslane, mis pöörleb tiirlemisega samas tasapinnas nii, et kaaslase üks külg on pidevalt pööratud teise taevakeha poole. Selle klassikaline näide on Maa Kuu, mille üks külg on Maalt alaliselt vaadeldav ja teine mitte kunagi – ehk siis teisipidi võetuna on Maa Kuu ühelt poolelt alati nähtav ja teiselt mitte kunagi. Tehiskaaslased kui oma tiirlemiskeskmele suhteliselt lähedal asuvad ja kiiresti liikuvad objektid võivad aga loojuda väga tihti, Maalt vaadeldes näiteks mitu korda ööpäevas.

Metafoorselt nimetatakse loojanguks ka kellegi või millegi, näiteks tsivilisatsiooni või inimese allakäiku või (elu)lõppu.