Looduskaamera

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Looduskaameraga tehtud pilt

Looduskaamera (ka seirekaamera) on kaugjuhitav kaamera, mille ülesandeks on automaatne ülesvõtete tegemine looduses toimuvast. Kaamerad paigutatakse kohtadesse, kuhu fotograafidel on tavaliselt raske ligi pääseda ning saadud võtteid kasutatakse liikide kohta ökoloogiliste andmete kogumiseks. Sellise kaamera suureks eeliseks on võimalus jälgida liikide tavapärast käitumist ilma neid segamata. Andmete põhjal on võimalik avastada uusi liike, näha ökosüsteemi mitmekesisust ning eeldada liigi arvukust uurimiskohas.

Kaamerate tüübid[muuda | muuda lähteteksti]

Varem olid põhiliselt kasutusel filmilindiga kaamerad, mille puhul pidi vahetama rullfilme ning ülesvõtteid ilmutama. Tänapäeval on tehnoloogiaid lisandunud ning kaamerad vajavad vähem inimese sekkumist. Samuti on pildimaterjali jagamine ja muutmine läinud tunduvalt lihtsamaks. On võimalik teha nii tavalisi pilte kui ka otseülekandeid erinevatele seadmetele. On võimalik valida erineva mahutavusega akude vahel ning osad seadmed töötavad isegi päikesepatareide peal.

Looduskaamera
  • Digitaalne kaamera – tekitab digitaalse pildi filmilindi asemel.
  • Võrgukaamera – võimalik on edastada digitaalseid ülesvõtteid andmevõrgu kaudu (lokaalset andmekandjat pole tarvis).
  • Filmikaamera – digitaalse pildi asemel kasutatakse filmilinti, tavaliselt 35 mm.
  • Laserkaamera – ülesvõte tehakse määratud liikumise korral just tänu laserile.
  • Termokaamera – põhineb soojuse eraldumisel, tänu millele saadakse kujutis.
  • Välkkaamera – välklamp valgustab pildi tegemisel öisel ajal umbes 5 meetri kaugusele.
  • Häälkaamera – edastab loomi kohale kutsuvaid helisid, et neid siis jäädvustada.

Tehnilised detailid[muuda | muuda lähteteksti]

Olenevalt kaamera seadetest on võimalik valida erinevate fotorežiimide vahel. Näiteks on võimalik teha üks kaader sekundis, kui soojus- ja liikumisandurid tuvastavad sündmusi. Mõni looduskaamera annab võimaluse valida nähtava kaameravälgu või varjatud LED-välgu vahel. Varjatud välk võimaldab loodusest pilte teha ilma nähtava välguta. Osadel infrapunafiltriga varustatud mudelitel on võimalik manuaalselt valida nii päeva- kui ka öörežiimi vahel.

Looduskaamerad Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Alates 2007. aastast saab mitut liiki loomade tegemistel silma peal hoida veebilehel Looduskalender otseülekannete abil. Tegemist on projektiga, milles lööb kaasa mitu Eesti asutust, et näidata inimestele vahetut vaatepilti Eestimaa loodusest. Veebilehte külastab ühes kuus umbes pool miljonit huvilist 185 riigist ning on ka foorum, kus vaatajad saavad omavahel mõtteid vahetada.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]