Lohkva juudi kalmistu
 | Artikli neutraalsus on vaidlustatud! |
Lohkva juudi kalmistu on kalmistu Lohkva külas Luunja vallas Tartu maakonnas.
Kalmistu peavärav asub Tartu linna piirist umbes 100 m kaugusel Räpina maantee ääres.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]1930. aastal taotles juudi kogukond Tartu linnavalitsuselt maad, et laiendada 1859. aastal Roosi ja Jänese tänava nurgale rajatud juudi kalmistut.[2] Kuna siseministri määrusega oli lubatud matmispaikade laiendamine ainult väljaspool linna piire, pakuti juutidele maad Räpina maantee ääres.
Juudi kogukond oli sellega nõus ning maa kalmistu rajamiseks omandati 1935. aastal, kui juudi kogukond oli ostnud Lohkval tuhande krooni eest 1576 m² maad.[3] Kalmistu pühitseti 22. septembril 1935, esimesena maeti uuele kalmistule kasutusest väljajäänud pühi raamatuid ja jm rituaalesemeid.[4]
Kalmistu pühitsemise tseremoonia
[muuda | muuda lähteteksti]Uus juudi kalmistu Tartus avati pidulikult pühapäeval suure rahvahulga osavõtul Jaama tänaval. Tseremoonia algas hommikul kell 10, kui suur hulk kohalikke juute kogunes juudi palvemaja juurde, kus alustas teekonda sümboolne leinarong, millel polnud kaasas ei surnukeha ega leinajaid.
Vastavalt juudi vanadele kommetele suhtutakse surnutesse suure lugupidamisega — neid ei jäeta lagunema ega tuhastata, vaid maetakse väärikalt mulda. Sellele vastavalt toimus ka vanade pühakirjade ja kultusesemete matmine uuele kalmistule selle pühitsemise puhul. Juudi kogukond Tartus on selliseid esemeid kogunud juba ligikaudu 20 aastat.
Leinarong liikus läbi linna ja jõudis spetsiaalselt tseremoonia jaoks ettevalmistatud platsile, kus toimus ametlik kalmistu õnnistamine. Tseremooniat juhtisid kogukonna esindajad, nende seas farmatsia kandidaat H. Beltzickoff ning Tartu juudi koguduse vaimulik juht, rabi Mostovski. Viimane pidas kõne, rõhutades sündmuse tähendust.
Pärast ametlikku osa maeti mulda pühad raamatud ja esemed ning kalmistule istutati puud. Sellega lõppes kalmistu pidulik avamine.[1]
Arhitektuur ja ehitus
[muuda | muuda lähteteksti]Kalmistu kujundusprojekti koostasid ja viisid ellu arhitektid Arnold Matteus ja Herbert Johanson. Kogu ehitustööde maksumuseks kujunes umbes 1,5 miljonit Eesti krooni. Projekti raames ehitati kalmistule abiehitis, mis oli kujundatud funktsionalistlikus stiilis. Hoonesse kuulusid kaks eraldi eluruumi, ärasaatmiste saal, palveruum ning Mikva – rituaalseks puhastumiseks mõeldud vann.
Kirjeldus
[muuda | muuda lähteteksti]Kalmistu on sõidutee ääres piiratud krohvitud telliskivimüüriga. Müür on korrapäraselt liigendatud katustatud postidega. Müüri pinnal postide vahel on Taaveti täht. Müüris on sepisväravad. Linnapoolsel küljel on lippaed, vastasküljel võrkaed.[3]
Kalmistul on perpendikulaarsete teedega planeering. Värava juures asub abihoone. Kalmistul on kõrghaljastus.[3]
Kalmistu territooriumil tohib vastavalt juudi tavadele viibida ainult peakattega.[3]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 "Uus Sõna : rahvuslik informatsioonileht erakondliku kuuluvuseta 23 september 1935 — DIGAR Eesti artiklid". dea.digar.ee. Lk 5. Vaadatud 23. aprillil 2025.
- ↑ Muinsuskaitseamet. "Kultuurimälestiste register". Lohkva kalmistu. Vaadatud 22.09.2021.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 Lohkva juudi kalmistu Kultuuriväärtusega asjade ja -mälestiste register, tartu.ee (vaadatud 1. mai 2012)
- ↑ "Raamatute matmisest juutidel". Postimees nr 260, 24. september 1935. Lk 4
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Lohkva Juudi kalmistu kultuurimälestiste riiklikus registris
