Lisu keel

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Lisu keel (hääldatakse: [lìsʰú bàðà zəɡá])
Kõneldakse Hiinas, Indias, Myanmaris, Tais
Kokku kõnelejaid 942 700
Keelesugulus Ida- ja Lõuna-Aasia keeled
Sino-Tiibeti
Tiibeti-Birma
Ngwi-Birma
Ngwi
Kesk
lisu keel

Lisu on Tiibeti-Birma toonikeel, mida räägitakse Hiinas Yunnani provintsis, Salweeni ja Mekongi jõe ülemjooksul, Sichuani provintsis ja Liangshani provintsi edelaosas. Keelt kõneldakse ka Indias, Myanmaris ja Tais.

Ortograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Fraseri tähestik[muuda | muuda lähteteksti]

Lisu keeles on kasutatud mitut erinevat tähestikku. Praegu kasutatakse Fraseri ja ladina tähestikku. Fraseri tähestikus on kümme vokaali ja 30 konsonanti. Fraseri tähestiku lõi 1915. aastal Sara Ba Thaw ning seda täiendas misjonär James O. Fraser.

Fraseri tähestik

Lisu silpkiri[muuda | muuda lähteteksti]

Lisu keelel on ka 1250 glüüfi ja 880 kirjatähega silpkiri. Selle koostas aastatel 1924–1930 talupoeg Nuga-ze-bo Hiina, Dongba ja Geba tähestiku põhjal.

Lisu käsikiri

Dialektid[muuda | muuda lähteteksti]

Lisu keelel on kolm dialekti: põhja-, kesk- ja lõunadialekt, kõige levinum neist põhjadialekt. Dialektide kohaselt võib moodustada häälikut y kas eksolabiaalselt (torus huultega), endolabiaalselt (esileulatuvate huultega) või suu keskel (nagu foneemi ʉ).[1]

Fonoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Toonid[muuda | muuda lähteteksti]

Lisu keel on toonikeel. On kuus tooni: kõrge, keskmine kriiksuv, keskmine, madal, tõusev ja madal järsk toon. Kindel helikõrgus eristab ütluseid ja sõnade tähendusi, seega võib erinev rõhutamine ja hääletoon sama kirjapildiga sõna tähendust muuta. Tooni kasutamine ja rõhutamine sõltub sellest, kas silp on heliline, helita või rõhutatud. Vähestel sõnadel lisu keeles on ainult üks tähendus, seega õigetel rõhkudel on väga suur tähtsus.[2]

hi − maja

hi − seisma

hi − looma sünd [1]

Häälikud[muuda | muuda lähteteksti]

UCB Lisu

Lisu keeles on kümme täishäälikut ehk vokaali ning 30 kaashäälikut ehk konsonanti. Lisu keeles puuduvad pooltäishäälikud (eesti keeles on pooltäishäälik j) ja kõiki vokaale hääldatakse nasaalselt. Lisu keele konsonante on väga keeruline hääldada inimesel, kes ei räägi seda emakeelena. Kaashäälikud on eesti keelega võrreldes väga erinevad, näiteks konsonanti v hääldatakse nagu ha, d nagu da.[1]

Vokaalid[muuda | muuda lähteteksti]

/i/ /e/ /ɛ/ /y/ /ø/ /ɯ/ /ə/ /ɑ/ /u/ /ʊ/

Konsonandid[muuda | muuda lähteteksti]

labiaalsed e huulhäälikud alveolaarid e hambasombuhäälikud afrikaadid palataliseeritud velaarid e pehmesuulaehäälikud kõrihäälikud
nasaalid e ninahäälikud m n ɲ ŋ
tenuiisid p t ts k
aspirandid tsʰ tɕʰ
helilised b d dz g
helita f s ɕ x
helilised hõõrdhäälikud v~w l z j ɣ

Grammatika[muuda | muuda lähteteksti]

Sõnajärg lisu keeles on SOV (subjekt-objekt-verb).

Afiksid[muuda | muuda lähteteksti]

Ainsus ja mitmus[muuda | muuda lähteteksti]

Mitmuses lisatakse nimisõnadele järelliide -tu või -fu. Järelliidet -tu kasutatakse loomade ja eluta objektide puhul, inimeste tähistamiseks lisatakse -bu.

Numbritegi puhul saab nimisõna järelliite, mis oleneb nimisõnast. Suurte loomade puhul lisatakse sufiks -kha, väikeste loomade puhul -ma. Inimeste puhul lisatakse järelliide -yo, riideesemete tähistamiseks kasutatakse liidet -khew, pulkade, pastakate, vihmavarjude korral lisatakse järelliide -ka, suurte puude puhul järelliide -zi (ehituspuidu puhul aga -thu), põõsastele, maitseainetele lisatakse järelliide -po.

kümme hobust − amu tsikha (amu 'hobune', tsi '10', kha järelliide)

viis koera − ana ngaw ma

üks mees − choza tsiyo

kümme pluusi − bey chi tsikhew

üks pastakas − bo ka thi ka

Ainsus Mitmus Tähendus
mugu mugutu elevant
zamuza zamuzabu tüdruk
hi hitu maja

[1]

Sugude eristamine ja austusliited[muuda | muuda lähteteksti]

Meessoost sõnadele lisatakse -yiphew, naissoost sõnadele -yima. Pha- ja ma-järelliidet kasutatakse ka teiste liikide soo eristamiseks, nt anyapa 'isane kass', anyama 'emane kass'.

Austuse näitamiseks kasutatakse liiteid -pha ja -ma. Näiteks chamupha 'vana mees', chomuma 'vana naine'.

Tihti kasutatakse liite -yiphew asemel liidet -pha või -pa ning -yima asemel liidet -ma, sest neid on lihtsam hääldada.[1]

Keelenäited[muuda | muuda lähteteksti]

Numbrid 1–10[muuda | muuda lähteteksti]

Arvsõnad[3]

  • 1 – hti
  • 2 – nyi
  • 3 – sa
  • 4 – li
  • 5 – ngwa
  • 6 – hchaw
  • 7 – shi
  • 8 – h’i
  • 9 – ku
  • 10 – htsi

Fraasid[muuda | muuda lähteteksti]

Ma söön. – Ngaw za nya ngo.

Kui sa loed, siis saad sa teada. – Nu so ngo bay nu gu su lee du ngo.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]