Linnukaupleja

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

"Linnukaupleja" (saksa "Der Vogelhändler") on Carl Zelleri operett kolmes vaatuses Moritz Westi ja Ludwig Heldi libretole, mis on kirjutatud Charles Varini ja Edmond de Biéville'i komöödia "Ce que deviennent les roses" (1857) järgi.

Hinnatud helilooja parimaks ja operetiliteratuuri üheks väljapaistvamaks teoseks. On olnud oma meloodilisusega rahvusvaheliselt populaarsemaid Viini klassikalise opereti esindajaid ning tähistas Viini opereti kuldajastu kõrgpunkti.

Peamised osad: linnukaupmees Adam (tenor/bariton), postiljon Christel (sopran), kuurvürstinna Marie (sopran), paruness Adelaide (alt), krahv Stanislaus (tenor), parun Weps (bariton), Schenk (tenor), von Scharrnagel (buffo), professor Süffle (ten buffo), professor Würmchen (bar buffo).

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Alexander Girardi Adami rollis 1908

Esmaettekanne toimus 10. jaanuaril 1891 Viini Theater an der Wienis. Rollide loojad olid seal Alexander Girardi (Adam), Ilka Pálmay (Christel), Ottilie Collin (Marie), Rudolf del Zopp (Stanislaus).

Püsis Theater an der Wieni repertuaaris ühtejärge seitse aastat. Seejärel jätkas Viinis teose esitamist Carltheater ning hiljem ka kõik teised Viini operetiteatrid. Berliinis esitati tükki 1,5 kuud pärast selle väljatulekut Viinis. Aasta jooksul levis kõikidesse operetilembestesse maadesse. Saksa keelt kõnelevates maades on olnud pidevalt operetiteatrite mängukavas.

Eestis on seda operetti lavastatud kuues teatris 12 lavastuses: Estonias 1912, 1918, 1924, 1943, 1956, 2017; Vanemuises 1931, 1975; Endlas 1926: Ugalas 1929: Narva teatris 1930: Sädes 1934.

Faabula[muuda | muuda lähteteksti]

Tegevus toimub 18. sajandi alguses Baieris, Reinimaal Tirooli külas. Linnukaupmees Adam on kihlatud kirjaneiu Christeliga, kuid abiellumine pole rahapuudusel võimalik. Külavanem Schenk on kuulutanud välja metseajahi, kuid muudab selle viimasel hetkel ajajate puudumise tõttu ära. Christel on end pakkunud vabatahtlikuna jahitseremooniat läbi viima, et raha teenida. Jahipealik parun Weps võiks noori rahaliselt abistada, kuid on tõrjuv. Adam pakub talle altkäemaksuks kollast lindu, kuid Weps ei tea, mis sellega teha. Ta kutsub hoopis külla oma nõo Stanislausi, et ikkagi jaht läbi viia.

Stanislaus on maskeerunud hertsogiks. Teda ei tunta külas ära. Kuurvürstinna Marie hakkab Adamiga flirtima ja korraldab nii, et Adam saab hertsogi majapidamises ülevaataja koha. Koha saamiseks on vaja teha professoritele eksam. Adam annab sihilikult rumalavõitu vastuseid, kuid kohasaamist see ei mõjuta.

Vahepeal on Christel silma jäänud Stanislausile. Seda on märganud ka Adam ja on ahastuses. Pärast keerulisi seiklusi ja segadusi lepivad Adam ja Christel ära. Christelil on Adamast isegi pisut kahju kui selgitab, et ta pole Stanislausiga abiellumist üldse tõsiselt võtnud. Lõpuks saadakse asjad nii kaugele, et Adamil ja Christelil on pulmadeks vajalik raha koos. Parun Weps teeb abieluettepaneku Adelaidele. Kahe paari abiellumiseks Tirooli külas on tee vaba.

Peamised muusikalood[muuda | muuda lähteteksti]

  • Wepsi ja Schencki duett kooriga „Jekus, jekus, das ist schwer”
  • Adami kuplee „Grüß enk Gott, alle miteinander”
  • Adami laul „Wie mein Ahnl zwanzig Jahr”
  • Stanislausi ja Wepsi duett „Als dir die Welt voll Rosen hing”
  • Christeli laul „Ich bin die Christel von der Post”
  • ansambel „Schenkt man sich Rosen in Tirol”
  • Süffle ja Würmcheni duett „Ich bin der Prodekan”
  • Christeli ja Stanislausi duett „Kämpfe nie mit Frau’n”
  • Marie aaria „Als geblüht der Kirschenbaum”

Filmid[muuda | muuda lähteteksti]

Opereti põhjal on loodud mitu filmi: