Lingikõdu

Allikas: Vikipeedia

Lingikõdu ehk lingimädanik (tõlge inglise keele terminist link rot) on protsess, mille käigus veebilehtedele viitavad hüperlingid aeguvad ja muuvad nn surnud linkideks, mis risustavad otsimootorite tulemusi ning takistavad kasutajatel vajaliku infot leidmist.

Infootsingutes on lingikõdu oluline probleem. 2014. aastal Harvardi õiguskoolis Jonathan Zittraini, Kendra Alberti ja Lawrence Lessigi tehtud uuringust selgus, et umbes 50% linkidest USA Ülemkohtu arvamustes ei viita enam algsele infole. Uuritud õigusajakirjades, mis ilmusid 1999–2011, ei toiminud üle 70% linkidest.[1] 2013. aastal analüüsis BMC Bioinformatics ligi 15 000 linki Thomson Reutersi tsiteerimisindeksi Web of Science lühikokkuvõtetest ja leidis, et veebilehtede eluea mediaan oli 9,3 aastat ning neist arhiveeriti vaid 62%.[2]

Eesti keeles nimetati domeenireformi vaidlustes massiivset lingikõdu "linkruptiks".

Põhjused[muuda | muuda lähteteksti]

Lingikõdu võib põhjustada veebisaitide või serverite eemaldamine veebist, mille tõttu veebisirvija annab eri liiki veateateid. Kui viidatavat veebisaiti enam ei ole, kuid domeenil on uus omanik, võidakse kasutaja otsingu tulemusena suunata uuele, eelmisega mitteseotud veebisaidile. Lingikõdu võivad põhjustada ka tulemüürid või sisufiltrid.

Osa lingikõdu tuleneb veebisaitide lohakast administreerimisest ja uuendamisest, kui uuenduste käigus muudetakse veebilehtede aadresse ja jäetakse vanadele aadressidele suunatud päringud uutele aadressidele suunamata. Sellised uuendused on kahjulikud ka saidi omanikele, kuna saidile teiste saitide kaudu otselinkidega tulevad inimesed ei leia otsitavat infot isegi juhul, kui see on saidil olemas. Selliseid probleeme esineb tihti uudiseportaalides.

Lingikõdule on eriti vastuvõtlik sotsiaalmeedia, nagu Facebook ja Twitter, kuna sealne sisu muutub sageli ja kiiresti, kasutajad muudavad oma privaatsussätteid, sisu kustutatakse või muudetakse.

Sageli kannatavad lingikõdu alla selliselt ehitatud dünaamilised veebisaidid, kus sisule otselinkimine ei toimi või lehtede aadressid muutuvad iga kasutusseansiga. Näiteks uudiste ja veebipäevikute puhul ei kasutata kuupäevade-kellaaegade stiilis URL-ide loomist.

Lingikõdu võib põhjustada ka ligipääsu sulgemine varem avalikele veebilehtedele, näiteks salasõna või tasulise ligipääsuga. See on suur probleem meedias, näiteks ajalehtede veebides.

Vastumeetmed[muuda | muuda lähteteksti]

Lingikõdu vastu võitlemisel saab kasutada linkide toimimist kontrollivaid botte. Tihti on võimalik asendada kasunud lingid uutega, mis viitavad teisel aadressil asuvale samale sisule või veebiarhiividele (nt Internet Archive). Veebisaitide haldajad saavad tagada ligipääsu sisule, jättes aadressimuutuste korral vanale aadressile ümbersuunamise. Samuti võib muudatuste korral võtta ühendust olulisemate otselinkijatega ning paluda lingid veebiliikluse säilimise huvides süsteemselt ära parandada.

On juurutatud ka standardeid lingikõdu probleemide vähendamiseks, näiteks Permalink ja PURL.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Zittrain, Jonathan; Albert, Kendra; Lessig, Lawrence (12. juuni 2014). "Perma: Scoping and Addressing the Problem of Link and Reference Rot in Legal Citations". Legal Information Management. 
  2. Hennessey, Jason; Xijin Ge, Steven (2013). "A Cross Disciplinary Study of Link Decay and the Effectiveness of Mitigation Techniques". BMC Bioinformatics. 

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]