Liiva-Annus

Allikas: Vikipeedia
Vikatimees
Oskar Kallise pastellmaal "Liiva-Annus"

Liiva-Annus on eestlastel isikustatud surma või surmavaimu levinumaid nimetusi[1].

Surma ei soovitud nimepidi nimetada, et teda mitte kohale kutsuda, seepärast leidis vanarahvas talle muidki asendusnimesid ja peitesõnu: Mulla-Madis, Kalmu-Kaarel, Haua-Kusta, Toone-Toomas, Surma-Peeter, vikatimees, kondimees, mustmees, külmjalg jne.

Liiva-Annust kujutletakse vana mehena, kes vikati, labida, koodi või mõne muu esemega inimesi surmale rabab.

Kujutelm on rahvusvaheliselt tuntud ning on levinud ristiusuga[1].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Tallinn, Ühiselu AS trükikoda. Lk 142

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]