Liigessõlm

Allikas: Vikipeedia
Roosa jänesekapsa (Oxalis articulata) liigessõlme joonis Charles ja Francis Darwini raamatus The Power of Movement in Plants (1880).

Liigessõlm (liigespaksend, liigespadjand, pulvinus) on taimelehtede alusel olev kude, mille funktsioon on liigutada lehte pärast kasvu lõppemist.

Liigessõlm võimaldab selle rakkude turgori muutumise kaudu liigutada (tõsta, langetada ja pöörata) lehelaba, seega reguleerida taimelehe asendit.[1][2] Liigessõlm integreerib mõjud, mis tulevad lehele valgusest, raskusjõust, puudutusest, veevarustusest ja õhuniiskusest, kuivõrd lehel on tundlikkus nende faktorite suhtes.

Liigessõlme rakud on väiksemad kui selle kõrval olevad rakud. Liigessõlme uurimise üks algatajaid olid Charles Darwin ja tema poeg Francis Darwin, kes sellest tööst kirjutasid raamatus "The Power of Movement in Plants" (1880).

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Koller, Dov 2000. Plants in search of sunlight. Advances in Botanical Research 33: 35–131.
  2. Koller, Dov; Sigalit Ritter 1994. Phototropic Responses of the Pulvinules and Associated Laminar Reorientation in the Trifoliate Leaf of Bean Phaseolus vulgaris (Fabaceae). Journal of Plant Physiology 143(1): 52–63.