Süüteo koosseisutüübid
Süüteo koosseisutüübid on karistatava teo kirjeldamise viisid. Need kujutavad endast normitehnilist vormi[1] ehk on üks osa õigusloomeprotsessist[2]. Koosseisutüübi tuvastamine on oluline karistusseadustikus[3] (KarS) olevate normide õigeks kohaldamiseks.[1]
Põhi- ja kõrvaldelikt[muuda | muuda lähteteksti]
Põhidelikt on täideviimises seisnev tahtlik lõpuleviidud tegevusdelikt.[4]
Kõrvaldelikt on põhidelikti täiendav delikt, mis kirjeldab konkreetsemalt õigusrikkumise koosseisu. Kui põhideliktiks on kelmus (KarS § 209)[3], siis võib kõrvale moodustuda kõrvaldeliktina soodustuskelmus (KarS § 210)[3].[1]
Teo- ja tagajärjedelikt[muuda | muuda lähteteksti]
Teodelikt on formaalne koosseisutüüp, mis kirjeldab ainult tegu ning tagajärje saabumine ei ole selles koosseisus ette nähtud. Teodelikti koosseis täidetud siis, kui konkreetne tegu tõi kaasa tagajärje saabumise ohu. Näiteks salakuulamise (KarS § 234)[3] puhul ei ole oluline selle teo tagajärg, vaid see tegu ise ning sellega tekitatud oht. See ei ole aga konkreetne ohudelikt (vt 3. Kahjustus- ja ohudelikt).[1]
Tagajärjedelikt ehk materiaalne koosseisutüüp on teost ajalis-ruumiliselt eraldatud mõju välismaailmas. Tagajärjedelikti koosseisu kuulub koosseisupärane tagajärg ehk lõpuleviidud süütegu. See tuleb tuvastada ja süüdlasele omistada.[5]
Kahjustus- ja ohudelikt[muuda | muuda lähteteksti]
Teoobjekti ründe intensiivsuse alusel eristatakse kahjustus- ja ohudelikte.
Kahjustusdelikti puhul tekib reaalne kahju õigushüvele. Kahjustusdelikt on näiteks raske tervisekahjustuse tekitamine (KarS § 118)[3], kus õigushüveks, mida kahjustatakse oleks elu, tervis jms.
Ohudelikt seisneb aga ohu loomises, ilma et sellega objekti reaalselt kahjustaks. Ohudelikt on näiteks abita jätmine (KarS § 124)[3].[6]
Tegevus- ja tegevusetusdelikt[muuda | muuda lähteteksti]
Suurem osa süüteokoosseise on tegevusdeliktid. Selle puhul seisneb süütegu tegevuses, aktiivses käitumises. Tegevuse karistatavus põhineb keelunormi rikkumisel.
Tegevusetusdelikti puhul vastutab isik millegi tegematajätmise eest. Tegevusetus on tegevuseks kohustava normi rikkumine, millega seotud isik oleks suure tõenäosusega tagajärje ära hoidnud.[7]
Liitkoosseis, mitmeaktiline ja alternatiiv-aktiline koosseis[muuda | muuda lähteteksti]
Liitkoosseis koosneb vähemalt kahest süüteost. Näiteks röövimine (KarS § 200)[3] sisaldab kahte karistatavat tegu, milleks on vargus (KarS § 199)[3] ja vägivald (KarS § 118, 120-121)[3]. Liitkoosseis jaguneb kaheks eriliigiks: mitmeaktiliseks ja alternatiiv-aktiliseks koosseisuks.[8]
Mitmeaktiline koosseis koosneb tegudest, millest vähemalt üks või siis mitte ükski ei ole karistatav. Näiteks vägistamise (KarS § 141)[3] puhul on iseseisvaks süüteoks ainult vägivald.
Alternatiiv-aktiline koosseis kujutab endast normitehnilist võtet, mille puhul koosseisutunnused antakse alternatiivsetena.[8] See loetleb ammendavalt (KarS § 90)[3] või näitlikult (KarS § 89)[3] mitut tegu, millest ühe esinemise korral on süüteokoosseisu täidetud.[9]
Korduv[muuda | muuda lähteteksti]
Süütegu on korduv, kui üks karistatav tegu on realiseeritud vähemalt kahel eraldi korral. Eristatakse faktilist ja juriidilist korduvust ehk retsidiivi. Faktiline retsidiiv esineb siis, kui isik on toime pannud vähemalt kaks süütegu, mille eest ei ole teda varem süüdi mõistetud. Sellise korduvuse puhul tuleb tuvastada isiku varasemad samaliigilised süüteod. Juriidilise retsidiiviga on tegemist siis, kui isik on varem süüdi mõistetud, aga paneb uuesti toime analoogse süüteo. Korduvus peab olema tuvastatud kohtuotsusega ning süüdimõistmine peab kajastuma karistusregistris.[10]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Jaan Sootak (2018). Karistusõiguse üldosa. Tallinn: Juura. Lk 191.
- ↑ Kaljo Tamm. "Õigusloome normitehnika olemus, vajalikkus, probleemid" (PDF). Riigikogu kantselei.
- ↑ 3,00 3,01 3,02 3,03 3,04 3,05 3,06 3,07 3,08 3,09 3,10 3,11 "Karistusseadustik¹". RT I, 21.05.2021, 9.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|aeg=(juhend) - ↑ Norman Aas, Laura Feldmanis, Martin Hirvoja, Olavi Jaggo, Aivar Lembit (2002). "Karistusõiguse üldosa" (PDF). Sisekaitseakadeemia.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Jaan Sootak (2018). Karistusõigus üldosa. Tallinn: Juura. Lk 204.
- ↑ Jaan Sootak (2018). Karistusõiguse üldosa. Tallinn: Juura. Lk 192.
- ↑ Jaan Sootak (2018). Karistusõiguse üldosa. Tallinn: Juura. Lk 193.
- ↑ 8,0 8,1 Jaan Sootak (2018). Karistusõiguse üldosa. Tallinn: Juura. Lk 195.
- ↑ Jaan Sootak (2016). "Karistusõiguse üldosa terminitest ehk Elu seaduse fassaadi taga" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 6. november 2021. Vaadatud 6. novembril 2021.
- ↑ Jaan Sootak (2018). Karistusõiguse üldosa. Tallinn: Juura. Lk 197.