Lev Pissarževski
Lev Vladimirovitš Pissarževski (vene keeles Лев Владимирович Писаржевский; 13. veebruar (1. veebruar vkj) 1874 Chișinău – 23. märts 1938 Dnepropetrovsk) oli ukraina keemik ja füüsikalise keemia rajajaid Ukrainas. Ta oli Ukraina NSV Teaduste Akadeemia akadeemik alates 1925. aastast ning NSV Liidu Teaduste Akadeemia korrespondentliige alates 1928. ja akadeemik alates 1930. aastast.
Ta sündis aadlipäritolu notari perekonnas. Õppis Novorossiiski ülikoolis (praegune Odessa Ülikool). Aastatel 1904–1908 töötas ta Tartu Ülikoolis keemiaprofessorina.[1]
1927. aastal asutas ta Ukrainas Füüsikalise Keemia Instituudi ning oli selle esimene direktor. Alates 1938. aastast kannab asutus tema nime, Pissarževski-nimeline Füüsikalise Keemia Instituut.
Pissarževski teadustöö käsitles peamiselt peroksiidide ja peroksohapete struktuuri ning omadusi, samuti elektrokeemiat. Ta andis olulise panuse oksüdatsioonireaktsioonide ja katalüüsi uurimisse ning füüsikalise keemia arengusse Ukrainas.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ TÜ õppejõud kuni 1918. Üliõpilased kuni 1918