Lev Berg
|
See artikkel bioloogist; ulmekirjaniku kohta vaata artiklit Lew R. Berg. |
| Lev Berg | |
|---|---|
 | |
| Sünniaeg |
2. märts 1876 (Juliuse kalendris) Bender |
| Surmaaeg | 24. detsember 1950 (74-aastaselt) |
| Haridus | bioloogiadoktor |
| Alma mater | |
| Amet | bioloog, geograaf, ihtüoloog |
| Töökoht |
|
| Autasud | Stalini preemia |
Lev Semjonovitš Berg (ka Leo Semenovich Berg) (14. märts (2. märts vkj) 1876 Bender – 24. detsember 1950 Leningrad) oli vene geograaf, ihtüoloog ja evolutsiooniteoreetik.
Ta oli teadlasena erakordselt viljakas ja põhjalik, avaldades üle 20 raamatu ja monograafia, nende hulgas suurülevaated Venemaa kalastikust, Venemaa maastikugeograafilisest rajoneerimisest, klimatoloogiast jm[1].
Aastal 1922 ilmunud raamat "Nomogenees" kirjeldas orgaanilist evolutsiooni kui seaduspäradel põhinevat protsessi – nomogeneesi. Ta väitis, et liikide teket ei põhjusta looduslik valik, vaid mutatsioonid, ja et loodusliku valiku roll on teisejärguline. See osutus üheks kõige mõjukamaks darvinismikriitiliseks teadusteoseks 20. sajandil. Sellele toetusid oma töödes Aleksandr Ljubištšev, Sergei Meien jt.
1940–1950 oli Berg Vene Geograafiaseltsi president.
Tema järgi on nimetatud Bergi mäed (6 nunataki rivi) Antarktikas. Severnaja Zemlja Oktoobrirevolutsiooni saarel ja Franz Josephi maa suurimal saarel Georgi maal asub Bergi neem.
Eesti maastikuteadlastest on Bergi õpilane olnud Eduard Markus[2].
Teoseid
[muuda | muuda lähteteksti]- Berg, Leo S. 1969. Nomogenesis or Evolution Determined by Law. (Translated from the Russian edition (1922) by J.N. Rostovtsov.) Cambridge: MIT Press.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Shapovalov, Leo 1951. Leo Semenovich Berg, 1876–1950. Copeia 1951(3): 185–186.
- ↑ Viktor Masing 1977. L. S. Berg uurijana, juurdlejana ja innustajana. Rmt.: Pravdin, I.; Tšepurnov, V., Akadeemik L. S. Berg (1876–1950). Tallinn: Valgus, lk. 52–54.