Les Sept-Îles

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib saarestikust Bretagne'i põhjarannikul; linna kohta Québecis vaata artiklit Sept-Îles; saare kohta Bretagne'i lõunarannikul vaata artiklit Sept Îles

Asendikaart

Les Sept-Îles (prantsuse keeles les Sept Îles, bretooni keeles Jentilez) on Prantsusmaale kuuluv väike saarestik Bretagne'i rannast 10 km põhja pool.

Halduslikult on tegemist osaga Côtes d'Armori departemangu Perros-Guireci vallast.

Alaline inimasustus puudub.

Linnukaitseala[muuda | muuda lähteteksti]

Tegemist on Prantsusmaa vanima (asutatud 1912) ja suurima linnukaitsealaga ning Bretagne'i vanima looduskaitsealaga.

Nimi[muuda | muuda lähteteksti]

Saarestiku nimi tähendab küll prantsuse keeles 'seitse saart', kuid tegemist on rahvaetümoloogiaga. Nimi pärineb valesti loetud varasemast bretoonikeelsest nimekujust Sentiles.

Saared[muuda | muuda lähteteksti]

Île aux Moines'i saarel asuv majakas

Saarestikus on viis põhisaart ning hulk kaljusid. Et arvu seitse täis saada, pakutakse turismibrošüüridel saarte pähe välja ka rahuderühmi.

Kõige suurem saar on Enez Bonno (kaartidel mõnikord Île Bono).

Enez ar Breur ehk Jentilez (Île aux Moines) on ainuke saar, kuhu turistid saavad randuda. See oli varem asustatud. Saarel on majakas ja kindluse jäänused.

Kõige põhjapoolsem saar Riouzig (Rouzic) on põhiline lindude elupaik. Seda hüütakse ka Île-de-Oiseaux 'lindude saar'. Kaljuselja järsul saarel pesitsevad tuhanded merelinnud. Kõige silmatorkavam liik on suula, kes on seal esindatud 20 000 haudepaariga. Saarel pesitsevad ka põhjalunnid, algid, lõunatirgud, karikormoranid, meriskid ning mitmed kajaklased. Peale rikkaliku linnustiku on saarel ka väike hallhülgeasurkond.

Ülejäänud suuremad saared on Enez Plat (Île Plate) ja Melbann (Malban).

Et saada täis arv seitse, lisatakse ar Zerr (Le Cerf) ja Kostann (les Costans).

Väiksemate saarte seas on veel Enez ar Razhed (Île aux Rats) ja ar Moudennoù.

Rannale palju lähem saar Taveeg (Tomé) ei ole saarestiku osa.

Turism[muuda | muuda lähteteksti]

Turismihooajal käivad saarestikus mitu korda päevas ekskursioonilaevad Perros-Guirecist, Ploumanac'hist ja Trégastelist. Riouzigi saarest sõidetakse mööda ainult ühelt poolt, et loomad saaksid teisel saarepoolel rahus olla. Turistid saavad käia ainult Enez ar Breuril, millele tehakse tunniajaline ekskursioon. Tagasi sõidetakse piki maalilist roosast graniidist rannikut.

Turismihooajal on saarestik väga populaarne, mistõttu piletid tuleb aegsasti tellida. Parim aeg lindude vaatlemiseks on hommik ja varajane õhtu, sest päeval linnud ei liigu.