Lerna järv
Lerna järv oli järv, mis paiknes Argolises tänapäeva Myloi valla maa-alal. Vald asub Peloponnesose idakaldal Argolída lahe ääres ja tema keskus asub tänapäeval 6 kilomeetrit maakonnakeskusest Argosest lõunas.
Lerna oli mageveelaguun, mida eraldasid Egeuse merest luited. Pronksiajal oli tema läbimõõt 4–7 kilomeetrit. Lerna järv oli veel Athenaiose ajal tuntud puhta ja maitsva vee poolest.
Vanakreeka mütoloogia järgi elas järve ääres Lerna hüdra, kelle tapmine oli üks Heraklese vägitöödest. Räägitakse ka, et hüdra valvanud sissepääsu allmaailma, ent pärast hüdra tapmist ei saanud Lerna kuulsaks kohana, kust allmaailma pääseb. Plutarchose sõnul ohverdanud kohalikud elanikud allmaailmale lambaid, visates neid järve, et nad upuksid.
Pausanias kirjutab, et Nero olevat soovinud mõõta järve sügavust ja löönud kokku mitme staadioni pikkuse lati, millega ta aga polevat põhja küündinud, nagu ka keegi teine polevat järve sügavust mõõta suutnud. Samuti kirjutab ta, et keegi polevat veel suutnud üle järve ujuda, vaid kõik, kes seda on proovinud, olevat vee alla tõmmatud ja ära uppunud.
Aegamööda kandus järve setteid, mis muutsid järve sooks. Seda soodustas metsade maharaiumisega kaasnev erosioon. Soostuvas järves sigisid massiliselt malaaria ja teiste haiguste tekitajad, mistõttu Strabon nimetas seda kanti haiguste Lernaks.
Lerna hüdra legendis võib kajastuda lernalaste võitlus järve kuivendamise eest. Legendis tapab hüdra mürgine hingus kõik läheduses elava.
Lõplikult kuivendati Lerna järv 19. sajandil.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Lerna järve geoloogia (inglise keeles)
- Lerna järve arheoloogia Kreeka kultuuriministeeriumi saidil (inglise keeles)
- Lerna-äärne arhitektuur (inglise keeles)
- Lerna mütoloogias (inglise keeles)