Leiko

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Leiko
Stiilid Seto leelo
Tegev 1964–2015
Seotud esitajad Kuldatsäuk
Endised liikmed
Veera Hirsik, Maria Enno, Maria Kriiskamägi, Maime Kapten, Liidia Lind, Aleksandra Kõiv, Anna Kullimaa, Nikolai Kõiv, Jevgenia Sui, Maria Rõžikova, Jekaterina Sai, Anastasia Puhm, Maria Raudla, Konstantin Pääsik, Jevdokia Aelas, Anna Mäeste, Juta Kalev, Jevdokia Kiisik, Marta Luigelaht, Jekaterina Lummo, Anna Mehine, Alli Palumaa, Aleksandra Hade, Maria Sitik, Akula Pihla, Aino Ledjanova, Aino Ojaperv, Ülle Kilk, Eve Kapten, Liina Lind, Anni Kuremägi, Anna Kõivo, Ruti Kirikmäe, Meel Valk, Rines Takel, Piret Torm-Kriis

Leiko oli aastatel 1964–2015 Värskas tegutsenud seto leelokoor.

Koori nimi tuleneb Setomaal tuntud regilaulust "Hobusemäng", mille iga värss lõpeb refrääniga "heiko-leiko".[1] Leiko kutsus 4. oktoobril 1964 Värska kultuurimaja juhataja Juta Kalev. Alates 1976. aastast juhtis koori Veera Hirsik, kes tegutses ka Värska kooli matemaatikaõpetaja ja õppealajuhatajana.[2]

Tegevusaastate jooksul laulis Leikos kokku 36 naist.[2][3][1] Lauljate kõrvalt oli koosseisus ka lõõtsamees, kes esitas laulude vahele tantsulugusid.[3]

2004. aastal anti välja CD "Leiko laulud" ning ilmus Andreas Kalkuni koostatud raamat "40 aastat Värska leelokoori Leiko" (ka Leiko. 40 aastat Värska leelokoori).

Leiko lõpetas tegevuse oma 51. sünnipäeval (4. oktoobril 2016), olles tollal vanim tegutsev leelokoor.[4] Esineda jõuti mitmel pool Eestis ja Euroopas, samuti Ameerika Ühendriikides ning 2000. aastal Hannoveris EXPO maailmanäitusel.[4][1]

Tunnustus ja pärand[muuda | muuda lähteteksti]

1996. ja 2005. aastal pälvis kollektiiv Värska valla Anne Vabarna nimelise omakultuuripreemia maailmas Seto kultuuri ja leelo tutvustamise ning aktiivse kontserttegevuse eest.[5]

Leiko eeskuju on järginud 1988. aastal asutatud leelokoor Kuldatsäuk, milles on laulnud ka Leikode liikmeid.[6]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 "Book review 4". Eesti Rahvaluule Arhiiv (inglise). Vaadatud 16. detsember 2020.
  2. 2,0 2,1 Jane Vabarna. "Leelokoor Leiko pandsõ uma pargi poolka pääle!". Setomaa.ee. Vaadatud 16. detsember 2020.
  3. 3,0 3,1 "Leelokoor Leiko". Setomaa.ee. Vaadatud 16. detsember 2020.
  4. 4,0 4,1 "Setomaa vanim leelokoor Leiko lõpetab tegevus". ERR. 4. oktoober 2015. Vaadatud 16. detsember 2020.
  5. "Anne Vabarna omakultuuripreemia". Värska vald. Vaadatud 16. detsember 2020.
  6. Vaike Sarv (2001). "Unustatud rahvad Brüsselis". Sirp. Vaadatud 16. detsember 2020.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]