Lehekülje Leiden lähteteksti vaatamine

{{allikad}}
{{linn
| nimi = Leiden
| hääldus = l'äiden
| nimi1_keel =  | nimi1 = 
| lipp = Flag of Leiden.svg
| lipu_link = [[Leideni lipp]]
| vapp = Arms Leiden.jpg
| vapi_link = [[Leideni vapp]]
| pindala = 23,16
| elanikke = 
| asendikaart = Holland
}}

'''Leiden''' (ajalooline nimekuju ''Leyden''; {{IPA-nl|ˈlɛi̯.də(n)|-|Nl-Leiden.ogg}}) on linn Hollandis [[Lõuna-Hollandi provints]]is. Eelkõige on Leiden tuntud Madalmaade vanima [[Leideni Ülikool|ülikooli]] asukohana (asutatud [[1575]]), aga see on ka linn, kust algas Hollandi tulbikasvatus. Leiden on maalikunstnik [[Rembrandt]]i sünnilinn.

Linn on rajatud [[Oude Rijn]]i jõe äärde.

Leiden on kokku kasvanud [[Leiderdorpi vald|Leiderdorpi]], [[Oegstgeesti vald|Oegstgeesti]], [[Voorschoteni vald|Voorschoteni]] ja [[Zoeterwoude vald|Zoeterwoude vallaga]], millega koos ta moodustab [[Leideni linnastu]], kus elab umbes 200 000 inimest.

== Asukoht ==

Leiden asub Hollandi edelaosas. Leidenist põhja jääb [[Haarlem]], kirdesse [[Amsterdam]], itta [[Utrecht]], lõunasse [[Rotterdam]] ja edelasse [[Haag]]. [[Põhjameri]] jääb paarikümne kilomeetri kaugusele läände.<ref name=SMA>[[Suur maailma atlas]], lk. 56</ref>

Ajalooliselt rajati Leiden [[Rein]]i [[delta]]sse kohta, kus tollasesse peaharusse [[Oude Rijn]]i suubus kõrvalharu [[Nieuwe Rijn]]. [[Antiikaeg|Antiikajal]] oli Oude Rijn [[Rooma riik|Rooma riigi]] põhjapiir. [[Keskaeg|Keskajal]] täitusid mõlemad jõed [[sete]]tega ja kaotasid [[veetee]]na tähtsuse, muutudes [[17. sajand]]iks delta kõrvalharudeks.

== Rahvastik ==
[[Pilt:Bevolkingspiramide - Gemeente Leiden (2007).png|pisi|Leideni rahvastikupüramiid (2007)]]
Linna elanikkond suurenes 2006. aastani, hakates siis aeglaselt vähenema. 1980. aastal elas linnas hinnanguliselt 103 046, 1990. aastal 110 423 ja 2000. aastal 117 191 elanikku. 1. jaanuaril 2006 hinnati Leideni elanike arvuks 118 069, kuid 1. jaanuariks 2007 oli see vähenenud 117 492. 30. juunil 2008 elas linnas 116 571 inimest. Nüüd on elanike arv jälle suurenema hakanud: 2008. aasta lõpus elas linnas 116 936 inimest.

Rahvuslikus koosseisus domineerivad [[hollandlased]], keda on linna elanikkonnast 73,9%. Suuruselt teise rahvusrühma moodustavad 4,32%-ga [[Maroko]] päritolu elanikud, [[Türgi]] taustaga elanikke on 1,9% ja [[Suriname]] päritolu inimesi 1,7%. Muud väljastpoolt [[lääneriigid|lääneriike]] pärinevad rahvusrühmad moodustavad 6,5% linna rahvaarvust. Leidenis kui ülikoolilinnas on samas keskmisest suurem teistest lääneriikidest pärit elanike arv, mis ulatub 11,87%-ni.

Sooliselt on ülekaalus naised, kes 2007. aasta alguses moodustasid elanikkonnast 51,3%. Ülikoolilinna Leideni elanikkond on üsna noor: kuni 19-aastasi on 21,1%, 20–64-aastasi 67,1% ja üle 65-aastasi inimesi ainult 11,8%. Enam kui pooled – 55,5% – linlastest on vallalised.

== Ajalugu ==
=== Antiigist keskaja lõpuni ===
[[Pilt:De burcht leiden 2003.jpg|pisi|Ringlinnus De Burcht]]
Traditsiooniliselt on Leideni varast ajalugu seostatud [[Vana-Rooma]] asula [[Lugdunum Batavorum]]iga. Nii väidab ka enamus reisijuhte. Tegelikult asus Lugdunum Batavorum ajaloolaste arvates tänase [[Katwijk]]i linna asukohas Oude Rijni [[suue|suudmes]]. Leideni aladel paiknes [[Matilo]]-nimeline asula ja [[4. sajand]]ist pKr on teada tänase Leideni alal asunud Rooma [[kindlus]]. Oude Rijn oli Rooma riigi põhjapiiriks ja seetõttu oli Matilo üks Rooma riigi kõige põhjapoolsemaid asulaid.

Leidenit on esmamainitud [[860]]. aasta paiku ''Leithonina''. Nimi tuleb germaani sõnatüvest ''leitha'', mis tähendab [[kanal]]it.<ref>Etymology Online dictionary. [http://www.etymonline.com/index.php?allowed_in_frame=0&search=Leyden Leiden] Vaadatud 15. augustil 2016</ref> Kuni [[11. sajand]]i lõpuni allusid Leideni maaisandad ehk [[linnusekrahv]]id Utrechti piiskopile. [[1047]]. aastal vallutas ja rüüstas asula seoses sõjategevusega [[Lotring]]is [[Saksa-Rooma keiser]] [[Heinrich III (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich III]].

1100. aasta paiku läks Leiden [[Hollandi krahvkond|Hollandi krahvkonna]] koosseisu. [[13. sajand]]i alguses oli Leidenil roll Hollandi krahvkonna kodusõjas: linn oli oma onu [[Willem I (Hollandi krahv)|Willemiga]] sõdinud krahvinna [[Ada (Hollandi krahvinna)|Ada]] tugipunktiks. Kodusõja käigus vallutas Willem linna ja võttis Ada vangi.

Linnaõigused sai Leiden [[1266]]. aastal. Oude Rijni sajandeid kestnud muutumisega Reini peaharust kõrvalharuks kaotas Leiden üha enam tähtsust [[kaubandus]]keskusena, kuid taastas osaliselt oma jõukuse [[14. sajand]]il, mil seal leidsid pelgupaiga tänase [[Belgia]] aladelt [[katk]]u eest põgenenud [[kangur|kangrud]], pannes aluse Leideni [[tekstiilitööstus]]ele. 1389. aastaks oli linna elanikkond suurenenud umbes 4000 inimeseni.

Aastal [[1420]] piirasid Leidenit Hollandi sisesõdade ajal kaks kuud [[Baieri]] [[Baieri valitsejate loend#Teine jagunemine, 1349–1503|hertsogi]] [[Johann III (Baieri)|Johann III]] väed. [[17. august]]il 1420 vallutas Johann III linna ja tagandas tema vastu võidelnud [[linnusekrahv]]i Filips van Wassenaari ametist.

=== Õitseng 15.–17. sajandil ===
[[Pilt:Leiden ontzet 1574.jpg|pisi|Leideni linnaplaan (1574)]]
[[15. sajand]]i lõpus oli Leiden tänapäeva Hollandi ala suurim linn.<ref name=Leiden>[https://web.archive.org/web/20160807023731/http://www.visitleiden.nl/en/discover-leiden/highlights/about-the-city Leideni ajalugu linna kodulehel] Vaadatud 20. augustil 2016 (inglise keeles)</ref> Leideni tähtsus tekstiilitööstuse keskusena püsis 17. sajandini. [[16. sajand]]il lisandusid oluliste tegevusaladena [[trükikoda|trükitööstus]], [[kirjastus|kirjastamine]] ja [[raamat]]ukaubandus.

Leiden kujunes 15.–17. sajandil ka oluliseks kunstielu keskuseks. Seal sündisid ja alustasid oma loominguteed mitmed kunstnikud, kes kuulsuseni jõudsid küll enamasti teistes linnades. Kokkuvõtlikult on neist räägitud kui [[Leideni koolkond|Leideni koolkonnast]]. Kuulsaim nende seas oli kahtlemata [[Rembrandt]], teised koolkonna tuntud esindajad olid [[Geertgen tot Sint Jans]], [[Cornelis Engebrechtszoon]], [[Lucas van Leyden]], [[Jan van Goyen]], [[Gerrit Dou]], [[Gabriel Metsu]] ja [[Jan Steen]].

Aastal [[1572]] liitus Leiden Madalmaade provintside vastupanuga [[Hispaania]] ülemvõimule<ref name=Leiden/> ja sai oluliseks sõjaliseks tugipunktiks [[Madalmaade vabadusvõitlus]]es. Linna piirasid kahel korral Hispaania väed. Esimene piiramine, mis kestis [[1573]]. aasta lõpust märtsini [[1574]], kukkus läbi ega teinud linnale olulist kahju. Hispaanlased pöördusid tagasi juba 1574. aasta mais ja piirasid teisel korral Leidenit sama aasta oktoobrini. Linnaelanikke tabasid nälg ja haigused ning on arvatud, et hukkus vähemalt kolmandik linna 15 tuhandest elanikust. Piiramine õnnestus murda oktoobri alguses, kui [[Oranje Willem]] lasi purustada Leidenit kaitsvad [[tamm]]id ja ujutas linna ümbruse üle. Madala põhjaga laevadel sai nüüd toimetada merelt linna toitu, samuti said hollandlased nende laevadega rünnata hispaanlasi, kes katkestasidki [[3. oktoober|3. oktoobril]] 1574 piiramise.<ref name=Leiden/> Seda päeva pühitsetakse linnas igal aastal [[paraad]]iga.<ref name=Leiden/>

Tänutäheks linna poolt üles näidatud vaprusele ja vastupidavusele asutas Oranje Willem [[1575]]. aastal [[Leideni Ülikool]]i, millest sai Hollandi vanim ülikool ja protestantliku vaimuelu keskus.<ref name=Leiden/> Senine Madalmaade vanim ülikool [[Katholieke Universiteit Leuven|Leuveni ülikool]] jäi Hispaania valduses olevatele aladele ja asub tänapäeval Belgias. Legendi kohaselt lasi Oranje Willem linnakodanikel valida ülikooli asutamise ja teatud maksuvabastuste vahel.

[[Pilt:Blaeu 1652 - Leiden.jpg|pisi|Leideni linnaplaan (1652)]]
Ülikoolis tegutsesid prominentsed teadlased: humanist [[Julius Lipsius]], keeleteadlane [[Daniël Heinsius]], filosoof [[René Descartes]], teoloogid [[Jacobus Arminius]] ja [[Franciscus Gomarus]], füüsik [[Herman Boerhaave]], arst ja füüsik [[Pieter van Musschenbroek]] ning paljud teised. Van Musschenbroek leiutas [[1745]] [[kondensaator]]i, mida hakati nimetama [[Leideni purk|Leideni purgiks]].

16. sajandi lõpul ja 17. sajandi algul immigreerus Leidenisse sealse [[usuvabadus]]e tõttu protestante kõikjalt üle Euroopa, kus neid taga kiusati. Aastal [[1609]] asus sinna Amsterdamist ümber sadakond [[inglased|inglise]] [[puritaanid|puritaani]] eesotsas pastor [[John Robinson]]iga. Nad elasid seal aastani [[1619]], mil otsustasid asuda teele [[Põhja-Ameerika]]sse. Osa sellest seltskonnast saabus detsembris [[1620]] laeva [[Mayflower]] pardal tänase [[Boston]]i lähistele ja asutas [[Plymouthi koloonia]], esimese püsivalt asustatud koloonia [[Uus-Inglismaa]]l.

17. sajandil immigreerus Leidenisse ohtralt tekstiilitöölisi [[Flandria]]st, kes tagasid linna tekstiilitööstuse kasvu ja arengu. Pärast [[1685]]. aastat lisandusid [[Prantsusmaa]]lt usulise tagakiusamise eest põgenenud [[hugenotid]]. Selleks ajaks ületas linna elanikkond 70 tuhande elaniku piiri.

=== 18. sajandist tänapäevani ===
[[Pilt:Leiden 1868.png|pisi|Leideni linnaplaan (1868)]]
17. sajandi lõpul aeglaselt alanud tekstiilitööstuse allakäik jätkus läbi kogu [[18. sajand]]i ja see tööstusharu kadus linnast peaaegu täielikult [[19. sajand]]iks, muutes linna elanike arvu. Kui [[1670. aastad|1670. aastatel]] oli linnas elanud 70 tuhat inimest, siis [[1800. aastad|1800. aastateks]] elas Leidenis veel vaid 30 tuhat inimest.

[[12. jaanuar]]il [[1807]] tabas linna katastroof, kui Leideni kesklinnas lendas õhku laev 17,4 tonni [[püssirohi|püssirohuga]] pardal. Plahvatuses hukkus 151 inimest, enam kui 2000 elanikku sai vigastada ja purunes 220 maja, sealhulgas kirjastajate Elzeviride perekonna maja. Linna saabus olukorraga tutvuma ja ohvreid abistama Hollandi kuningas [[Louis Bonaparte]] isiklikult.

Aprillis [[1848]] kirjutas [[Johan Rudolf Thorbecke]] oma majas Leidenis [[Madalmaade Kuningriigi põhiseadus]]e, mis kuulutati välja sama aasta [[3. november|3. novembril]].

[[Pilt:Leiden centrum 20050928 40391.JPG|pisi|Kesklinn õhust (2005)]]
Leideni ühiskondlik ja majanduslik olukord hakkas paranema 19. sajandi keskel, mil valmis [[raudtee]]ühendus Haarlemi ([[1842]]) ja Haagiga ([[1843]]). Areng kulges aga aeglaselt ja keskaegsetest piiridest väljapoole laienes Leiden alles [[1896]]. aastal. Uut tööstusharu, mis oleks asendanud kadunud tekstiilitööstust, ei tekkinud enne [[20. sajand]]it. Linnaelanike arv suurenes seetõttu aeglaselt, jõudes 1904. aastaks ainult 56 tuhande inimeseni. Peamised tegevusalad olid seotud ülikooli ja kirjastamisega. Alles [[1920. aastad|1920. aastatel]] hakati linna rajama metalli- ja konservitööstuse ettevõtteid.

[[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] pommitasid Leidenit tugevalt liitlasriikide väed, hävitades suurema osa raudteejaama ümbrusest ja [[Marewijk]]i linnaosast.

== Majandus ==
[[Pilt:Leiden-Meelfabriek.png|pisi|Leideni jahuvabrik (2005)]]
Leideni tähtsus viimastel sajanditel on olnud eelkõige akadeemiline, sest linna üks suurimaid tööandjaid on [[Leideni Ülikool]] ja sellega seotud asutused.

Ajalooliselt oli Leiden tekstiilitööstuse keskus. Tekstiilitööstuse hiilgeaeg oli 14.–17. sajandil, pärast käis see alla ja on tänapäevaks linnast suures osas kadunud.<ref name=Leiden/>

Trükitööstuse, kirjastamise ja raamatukaubanduse areng algas 16. sajandil. Linnas tegutsesid sel ajal trükkalid [[Christoffel Plantijn]] ja [[Lodewijk Elzevir]]. Neist viimase rajatud [[Elzevir]]i kirjastus tegutses aastani [[1712]] ja andis omakorda nime [[1880]]. aastal Amsterdamis asutatud [[Elsevier]]i kirjastusele, millel on tänapäeval harukontor Leidenis. Samuti asub Leidenis rahvusvahelise kirjastuskontserni [[Brill]] peakorter.

Tänapäeval moodustavad valdava osa tööstusest mõned [[konserv]]i- ja [[metallitööstus]]e ettevõtted. Peamine sissetulekuallikas linnas on aga hoopis [[turism]].

Paljud Leideni elanikud käivad tööl Haagis. Haagi, Amsterdami ja Utrechtiga on Leidenil raudtee kaudu otseühendus.<ref name=SMA/> Amsterdami ja Haagi väljuvad rongid keskmiselt iga 10–15 minuti järel.

== Haridus ==
=== Kõrgharidus ===
[[Pilt:Faculteit der Sociale Wetenschappen Leiden.jpg|pisi|Leideni Ülikooli sotsiaalteaduskond]]
Leideni hariduselu keskus on alates asutamisest 1575. aastal olnud [[Leideni Ülikool]].<ref name=Leiden/> See on Hollandi vanim ülikool, mis oli aastasadu kohaliku protestantliku kõrghariduse keskus. Tänapäeval on ülikool sekulaarne. Ülikoolis on 9 [[teaduskond]]a ning selle juures tegutseb umbes 40 teadusasutust ja instituuti. Seal õpib praegu umbes 17 600 üliõpilast, kelle juhendamisega tegeleb ligi 4000 õppejõudu.

Linnas asub alates [[1983]]. aastast ka [[Ameerika Ühendriigid|USA]]-s [[Missouri]] osariigis tegutseva [[Websteri Ülikool]]i filiaal, mis annab ingliskeelset haridust. Erinevalt Leideni Ülikoolist on tegu eraülikooliga, kus õpetatakse [[juhtimisteooria]]t, [[ettevõtlus]]t, [[meedia]]t, [[psühholoogia]]t, [[kunstiteadus]]t ja [[sotsiaalteadused|sotsiaalteadusi]].

Peale ülikoolide on Leidenis ka mõned [[rakenduskõrgkool]]id. Neist tuntuim on diplomiõppe tasandil pedagoogilist haridust andev [[Leideni Kõrgkool]], kus õpib umbes 6000 üliõpilast.

=== Kutseharidus ===
[[Pilt:Webster University Leiden.jpg|pisi|püsti|Websteri Ülikooli hoone]]
Alates [[1901]]. aastast tegutseb Leidenis [[peenmehaanika]] erialade spetsialiste koolitav [[Leidse Instrumentmakersschool]], kus õpetatakse muu hulgas klaasi- ja metallitööd, optiliste instrumentide valmistamist ja lasertehnoloogiat.

Linnas asub ka üleriigilisse võrgustikku kuuluv piirkondlik kutsehariduskeskus (''regionaal opleidingscentrum'').

=== Keskharidus ===

Leidenis asub mitu [[keskharidus]]asutust. Nende seas on üks Hollandi vanemaid tänini tegutsevaid koole [[Stedelijki gümnaasium]], mis asutati [[1323]]. aastal.

Lisaks ilmalikele ja interkonfessionaalsetele koolidele on linnas ka religioossetel alustel määratletud õppeasutusi. Protestantlikku haridust annab [[Visser 't Hoofti lütseum]] ja [[antroposoofia]] põhimõtete alusel toimub õppetöö [[Marecollege]]{{'}}is.

== Kultuur ==
=== Kino ja teater ===

Leidenis on kolm [[kino]]. Lisaks kavandatakse linna esimese [[multiplekskino]] rajamist. Breestraati tänaval asuv kino Trianon on üks Hollandi kolmest seni säilinud Teise maailmasõja eelsest kinohoonest.

Igal sügisel (oktoobri lõpus või novembri alguses) toimub linnas [[Leideni Filmifestival]]. See traditsioon sai alguse [[2006]]. aastal.

Linnas on kolm [[teater|teatrit]]. Neist tähelepanuväärseim on [[1705]]. aastal avatud [[Leideni Teater]] (''Leidse Schouwburg''), mis on Hollandi vanim tegutsev teater.

=== Meedia ===

Leidenis ilmub kolm kohalikku ajalehte: [[Leidsch Dagblad]], [[Leidsch Nieuwsblad]] ja [[Het op Zondag]].

Linnas tegutseb piirkondlik tele- ja raadiojaam [[Holland Centraal]]. Oma saateid edastavad kohalikud raadiojaamad, näiteks [[Koekoe Reedio]] ja [[Super Sound Leiden]].

=== Muuseumid ===
[[Pilt:De Lakenhal Leiden.jpg|pisi|De Lakenhali muuseum]]
[[Rijksmuseum van Oudheden]] on Hollandi riiklik antiigimuuseum, mis loodi Leideni Ülikooli kogude baasil. Seal on rikkalikud [[Vana-Egiptus]]e, [[Lähis-Ida]], [[Vana-Kreeka]] ja Vana-Rooma kunsti kollektsioonid.

[[Rijksmuseum voor Volkenkunde]] on Hollandi riiklik [[etnograafia]]- ja [[etnoloogia]]muuseum. See avati [[1837]] kuningas [[Willem I]] algatusel ja on tänapäeval jaotatud 10 kogu maailma hõlmavaks kollektsiooniks.

[[Hortus Botanicus Leiden]] on Hollandi vanim [[botaanikaaed]], mille rajas Leideni Ülikool juba [[1590]]. aastal. Just seal kasvatati [[1593]]. aastal esimesed Hollandi tulbid.

[[Molenmuseum De Valk]] on viimane Leidenisse alles jäänud [[tuuleveski]]. Hoone pärineb aastast [[1743]] ja oli veskina kasutusel veel aastani [[1964]]. Muuseumis on väljas näitus Hollandi tuuleveskite ajaloost.

[[Museum Boerhaave]] annab ülevaate [[meditsiin]]i ja [[loodusteadused|loodusteaduste]] ajaloost Hollandis. Saab tutvuda [[Christiaan Huygens]]i instrumentidega ja [[Antonie van Leeuwenhoek]]i [[mikroskoop]]idega.

[[Naturalis]] on [[looduslugu|loodusloomuuseum]].

[[Stedlijk Museum De Lakenhal]] on Leideni linnamuuseum, mis annab ülevaate tekstiilitööstuse ajaloost, 1574. aasta piiramisega seotud sündmustest ja linna rikkalikust kunstiajaloost.

=== Raamatukogud ===

Linnas on kolm suurt avalikku raamatukogu: [[Leideni Ülikooli Raamatukogu]], mis on ühtlasi Hollandi vanim ülikooliraamatukogu, ning Leideni ja Leiderdorpi raamatukogud, mis täidavad [[rahvaraamatukogu]] funktsioone.

=== Sport ===

[[Korvpall]]iklubi [[Zorg en Zekerheid Leiden]]i meeskond mängib riigi kõrgeimas liigas [[Eredivisie]]s. Populaarsed spordialad on ka [[ujumine (spordiala)|ujumine]] ja [[veepall]].

Linnas korraldatakse iga aasta juunikuus [[Leideni maraton]]i.

== Vaatamisväärsused ==
[[Pilt:Leiden Kanaal.jpg|pisi|Vaade ühele Leideni kanalile]]
Leidenit läbib mitu [[kanal]]it, millest kõige maalilisemaks peetakse [[Rapenburg]]i. Kanalit ääristavad [[puu]]d ja üle selle on ehitatud kolme kaarega [[sild|sillad]]. Kanali läänekaldale jäävad mitu kena varauusaegset maja, nende seas 16. sajandist pärinev ülikooli administratiivhoone (''Academiegebouw'').

Tutvuda tasuks linna peamise kaubandustänava [[Breestraat]]iga, kus asuvad mitu kultuuriasutust. Ajalooliselt viidi sellel tänaval läbi hukkamisi ja vastav koht on tänapäeval märgitud sinise kiviga.

Omaette vaatamisväärsuste rühma moodustavad Leideni vaestemajad (''hofje''), mis on hollandikeelse nime saanud sellest, et need ehitati ümber sisehoovi või aia. Kokku on neid linnas 35 ja enamik on tänapäeval kasutusel kortermajadena. Tutvumiseks sobib näiteks [[1656]]. aastast pärit Loridanshofje aadressil Oude Varkenmarkt 1.

Leideni [[kaalukoda]] (''Waag'') ehitati aastatel [[1657]]–[[1659]] arhitekt [[Pieter Post]]i kavandite järgi Oude Rijni, Nieuwe Rijni ja [[Mare (jõgi)|Mare]] jõe ühinemiskohta ning seda peetakse [[Hollandi klassitsism]]i suurepäraseks näiteks.

[[Pilt:Hooglandse kerk exterieur.jpg|pisi|Hooglandse Kerk (2006)]]
Nieuwstraati ja Burchtsteegi tänavalt pääseb [[De Burcht]]i juurde, mis on üks vanemaid säilinud kindlusehitisi Hollandis. Selle ringlinnuse rajamisest algas 9. sajandil keskaegse Leideni areng. Kindluse säilinud müürid pärinevad aastast [[1203]] ja linnusest avaneb suurepärane panoraamvaade Leidenile.

Leidenis on arvukalt kauneid [[kirik (pühakoda)|kirikuid]]. Nende seas on olulisemad:
* [[Pieterskerk (Leiden)|Pieterskerk]] ehk Peetri kirik, [[1390]]. aastal [[gooti stiil]]is rajatud linna suurim kirik, mida tänapäeval enam kogudusehoonena ei kasutata
* [[Hooglandse Kerk]], [[1470]]. aastal gooti stiilis rajatud ja algselt pühale [[Pankras]]ele pühitsetud kirik, mida kasutab reformeeritud kogudus
* [[Hartebrugkerk]], [[1836]]. aastal ehitatud ja [[neitsi Maarja]] [[pärispatt|pärispatuta]] saamisele pühitsetud katoliku kirik.

== Sümboolika ==

Leiden reklaamib end [[võti|võtmete]] linnana. Võtmete kujutisi kohtab linnas mitmel pool, sealhulgas [[Leideni lipp|lipul]] ja [[Leideni vapp|vapil]]. Selle tavaga viidatakse [[1293]]. aastale, mil linna pitsat kujutas võtit käes hoidvat [[Peetrus]]t. Peetrus oli [[paradiis]]i väravahoidja. Peetrusele on pühitsetud linna vanim säilinud ja ühtlasi suurim kirik.<ref name=Leiden/>

== Kuulsaid linnaelanikke ==
[[Pilt:Rembrandt Self-portrait (Kenwood).jpg|pisi|Rembrandti autoportree]]
* [[Willem II (Hollandi krahv)|Willem II]], Hollandi krahv ([[1228]]–[[1256]])
* [[Cornelis Engebrechtszoon]], maalikunstnik ([[1468]]–[[1533]])
* [[Lucas van Leyden]], maalikunstnik ([[1494]]–1533)
* [[Cornelis Schuyt]], helilooja ja organist ([[1557]]–[[1616]])
* [[Willebrord Snell]], astronoom ja matemaatik ([[1580]]–[[1626]])
* [[Jan van Goyen]], maalikunstnik ([[1596]]–[[1656]])
* [[Rembrandt]] Harmenszoon van Rijn, maalikunstnik ([[1606]]–[[1669]])
* [[Gerrit Dou]], maalikunstnik ([[1613]]–[[1675]])
* [[Jan Steen]], maalikunstnik ([[1626]]–[[1679]])
* [[Gabriel Metsu]], maalikunstnik ([[1629]]–[[1667]])
* [[Herman Boerhaave]], humanist ja arst ([[1668]]–[[1738]])
* [[Heike Kamerlingh Onnes]], füüsik ([[1853]]–[[1926]])
* [[Armin van Buuren]], DJ, produtsent ([[1976]]–)

== Sõpruslinnad ==
* {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Buffalo City]], [[Lõuna-Aafrika Vabariik]]
* {{Riigi ikoon|Nicaragua}} [[Juigalpa]], [[Nicaragua]]
* {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Krefeld]], [[Saksamaa]]
* {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Oxford]], [[Inglismaa]]
* {{Riigi ikoon|Poola}} [[Toruń]], [[Poola]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonscat}}
* [http://www.visitleiden.nl/nl/landingpage Leideni linna koduleht] (hollandi ja inglise keeles)

[[Kategooria:Hollandi linnad]]
[[Kategooria:Leiden| ]]