Lean Startup

Allikas: Vikipeedia

Lean Startup on metoodika, mille eesmärk on pidev innovatsiooni loomine äärmiselt ettearvamatus keskkonnas. Sellel on lühikesed tsüklid, tähelepanu on tarbija soovidel ning otsuseid võetakse vastu lähtudes teaduslikust meetodist.[1]

Eric Riesi sõnul on suur juhtimistõhusus kasvatanud tootmist niivõrd, et ettevõtted ei oska seda ära kasutada. Ilma selgete juhtimispõhimõteteta oli innovaatilistes ettevõtetes palju aja, energia ja oskuste raiskamist. Lean Startup metoodika väljatöötamise eesmärk on hoida ära sage innovaatiliste ettevõtete läbikukkumine.[2]

Mõisted[muuda | muuda lähteteksti]

Viis põhimõtet[muuda | muuda lähteteksti]

  • Ettevõtjad on kõikjal: kõik, kes töötavad asutustes, mis loovad ettearvamatutes tingimustes uusi tooteid ja teenuseid on ettevõtjad.[3]
  • Ettevõtlus on juhtimine: startup-firma on institutsioon. Selle juhtkond peab toime tulema äärmusliku ettearvamatusega.[3]
  • Kontrollitud õppimine: startup-firma tegeleb tootmise, raha teenimise, klientide teenindamisega, kuid kindlasti ka õppimisega kuidas konstrueerida jätkusuutliku ettevõtet. Õpitut tuleb kontrollida teaduslikult viies läbi eksperimente.[3]
  • Arenda-mõõda-õpi: startup-firma põhitegevus on ideedest toodete loomine, tarbija reaktsiooni mõõtmine ning valiku tegemine, kas jätkata või mitte. Edukad startup-protseduurid peaksid seda tagasisidet kiirendama.[3]
  • Arvepidamine innovatsiooni üle: Et ettevõtte tulemused paraneksid ja et innovaatorid vastutaksid oma töö eest, tuleb keskenduda ka igavamatele asjadele nagu arengu mõõtmine, etappide seadmine ning töö prioriseerimine. See tähendab erilist arvepidamist ning seeläbi ka inimesi, kes arvepidamisega tegelevad.[3]

Lean Startup rõhutab, et tehtud töö mahust on tähtsam, et tehakse õiget asja – tähtis pole ainult konkreetne toode, vaid edukas äri. Selle saavutamiseks tuleb produktiivsust mõõta kontrollitud õppimise hulgaga, mitte valmistöö hulgaga.[4]

Kontrollitud õppimine[muuda | muuda lähteteksti]

Idufirma arendab nägemusest toote

Idufirma arendab tegevusplaani põhjal nägemusest toote. Nägemus üldiselt ei muutu. Kõige sagedamini muudetakse toodet, seda tõhustamise eesmärgil. Harvem esineb tegevusplaani muutmist, ehk pöördeid. Iga takistus on võimalus tegevusplaani ja toodet täiustada läbi kontrollitud õppimise.[5] Iga toode, funktsioon, turunduskampaania – kõik, millega idufirma tegeleb – on katse, mille eesmärk on kontrollitud õppimine.[6]

Pisim eluvõimeline toode[muuda | muuda lähteteksti]

Võte pisima eluvõimelise toote uksehoidja mõõdab, kuidas tarbija tegelikult käitub, kui esimesed tarbijad proovivad uut teenust või toodet.[7] Näiteks tarkvarateenus – enne tarkvara valmistamist pakutakse raha eest teenust. Nii leitakse esimene tarbija, ning saadakse teada kui palju huvi pakutud teenuse vastu tuntakse. Kui keegi on nõus teenust ostma, siis teenindab teda "uksehoidja", kes teeb käsitsi sama tööd mis tarkvara.[8]

Disaini- ja innovatsioonifirma IDEO disainidirektor ja äriarhitektuuri eriala juht David Aycan toonitab, et pisim eluvõimeline toode eristub lihtsaimalt teostatavast tootest. Lihtne toode ei pruugi turul eristuda. Tähtis on kirja panna eeldused, miks toode turul eristub, ning eeldused katseliselt üle kontrollida. Seejuures on otstarbekas korraga välja mõelda mitu erinevat pisimat eluvõimelist toodet, ning neid katseliselt tarbijate või võimalike äriparterite peal kontrollida ja kontrollitud eeldused kirja panna.[9]

Arenda-mõõda-õpi tsükkel[muuda | muuda lähteteksti]

Arenda-mõõda-õpi tsükkel

Keskne Lean Startup metoodika osa on arenda-mõõda-õpi tsükkel. Kõigepealt tuleb eeldused üle kontrollida, arendada pisim elujõuline toode, see tarbijani viia ning siis vaadata, kas töö viib tulemuseni. Seejärel tehakse otsus, kas plaan ümber teha või jätkata. Tähtis on tsükkel võimalikult kiiresti läbida.[10]

Pöörded[muuda | muuda lähteteksti]

Lean Startup lahendab õigeaegse allaandmise probleemi ning üritab võimalikult kiiresti näidata, kui projekt ei ole sel kujul edukas ja vajab pööret.[11]

Pööre on järelvalvatud muudatus, millega katsetatakse uut hüpoteesi põhitõdede kohta. Aitab toime tulla vigadega.[12]

  • Kitsendav pööre: ühest toote omadusest saab terve toode.[12]
  • Laiendav pööre: tootest saab üks toote omadus.[12]
  • Kliendisegmendi pööre: kuigi toode vastab turu vajadustele, on sihtrühm teine, kui algselt arvati.[12]
  • Turuvajaduse pööre: toode ei vasta turu vajadusele, kuid tarbijaid tundma õppides avastatakse mõni muu turuvajadus.[12]
  • Platvormi pööre: muudatus, kus esialgsest rakendusest saab platvorm, millega valmistada sarnaseid rakendusi, või vastupidi.[12]
  • Äriarhitektuuri pööre: enamik ettevõtteid on kas suure tasuvuse ja väikese käibe või väikese tasuvuse ja suure käibega. Äriarhitektuuri pöördega vahetatakse üks äriarhitektuur teise vastu.[12]
  • Väärtusomastuse pööre: väärtusomastus on sageli põimitud ülejäänud ettevõttega, ning selle muutmine toob ettevõttele, tootele ja turustusele kaasa tuntavaid tagajärgi.[12]
  • Kasvuveduri pööre: idufirmadel on levinud kolm kasvuvedurit: viiruslik, liimuv, ning makstud. Seda pööret kasutatakse kasvu kiirendamiseks või kasumlikumaks muutmiseks. Tihti kaasneb kasvuveduri pöördega ka väärtusomastuse pööre.[12]
  • Müügikanali pööre: tihti sõltub müügikanalist toote hind, omadused, ning konkurents. Müügikanali pööret kasutatakse, et pakkuda sama lahendust tõhusamat kanalit pidi.[12]
  • Tehnoloogia pööre: Levinud pööre vanemates ettevõtetes, kui sama lahendust pakutakse teist tehnoloogiat kasutades. Kliendisegment, lahendatav probleem, väärtusomastus ja müügikanalid jäävad samaks.[12]

Enamik idufirmasid väidavad, et nad on juurutanud Lean Startup metoodikat, kuid ainult osaliselt. Suurem osa nendest tegelikult ei juuruta järelvalvatud pöördeid oma ärimudelisse. Tavaline on võte, milles alustatakse pisima eluvõimelise toote arendamisest.[13]

Pisiseeriad[muuda | muuda lähteteksti]

Rakendatakse tootmisfakti, et tootmine väikeste seeriate kaupa on kiirem kui suurte seeriate kaupa. Näiteks kui ümbrikuid kokku panna, siis on kiirem ükshaaval ümbrikud kinni panna ja margistada, kui sajase ümbrikuseeria ümbrikud sulgeda ja seejärel kõik margistada. See eemaldab vajalikud lisaprotseduurid ja võimaldab defekte kiiremini tuvastada.[14] Lean Startup kontekstis saab väikestes seeriates kiiremini meetmeid rakendada kui tarbija ei ole tootest huvitatud.[15]

Suure seeria surmaspiraal on seeria piiramatu kasv. Mida rohkem tööd teha, seda rohkem tööd tekib – täiendav töö, töö uuestitegemine, viivitused, vahelesegamised.[16]

Pidevjuurutus[muuda | muuda lähteteksti]

Pidevjuurutus tähendab, et muudatused juurutatakse kiiresti. Kui midagi läheb valesti, siis muudatus võetakse tagasi, teavitatakse seotud meeskonnaliikmeid, ning kuni viga on parandatud on uued muudatused keelatud. Pidevjuurutust aitab kasutusele võtta tarkvara osakaalu suurenemine, tootmisliinide kohandussuutlikus, ning 3D trükkimine ja tööriistad kiirprototüüpide loomiseks.[17]

Kasvuvedurid[muuda | muuda lähteteksti]

Kasvuvedur on jätkusuutlik ettevõtte kasvuallikas, kus uued tarbijad tekivad läbi eelmiste tarbijate tegevuse. Lean Startup eristab nelja viisi, kuidas tarbijad põhjustavad ettevõtte kasvu:[18]

  • suuline reklaam;[19]
  • toote kasutamise kõrvalmõju;[19]
  • rahastatud reklaam;[19]
  • korduvost või -tarbimine.[19]

Kasvuvedurite eesmärk on anda väikese hulga mõõte, millele tootearenduses keskenduda.[20]

Liimuv kasvuvedur[muuda | muuda lähteteksti]

Liimuv kasvumootor põhineb kõrgel säilitusmääral, kui palju kliente jätkab toote kasutamist. Tähtis on jälgida peletusmäära, ehk tootekasutuse lõpetanud klientide arvu. Toode on kasvav, kui säilitusmäär on peletusmäärast suurem.[21]

Viiruslik kasvuvedur[muuda | muuda lähteteksti]

Viiruslikus kasvuveduris kasvab toode, kui kliendid levitavad ise toodet – nagu viirus levib inimeselt inimesele. Viiruslik kasvuvedur põhineb tagasisidetsüklil, mille kiirust mõõdetakse viirusliku koefitsientiga. Mida suurem viiruslik koefitsient, seda kiiremini toode levib. See näitab keskmiselt mitu uut klienti kutsutakse toodet kasutama. Viirusliku kasvumootoriga teenuste eest tavaliselt raha otse ei küsita, mis teeb väärtushüpoteesi eriti keerukaks.[22]

Makstud kasvuvedur[muuda | muuda lähteteksti]

Makstud kasvuveduris makstakse klientide eest. Kaks tähtsat määra on keskmine kasum iga kliendi pealt kogu eluea jooksul ehk eluea väärtus ning kliendi hind. Eluea väärtust saab investeerida reklaami.[23]

Kohanemine[muuda | muuda lähteteksti]

Kohaneva seltsi arendamine on töö eesmärgiga, et selts omal algatusel ise katsetab ja juurutab muudatusi, et saada tõhusamaks.[24]

Viis miks-küsimust[muuda | muuda lähteteksti]

Rõhutatakse, et tähtis on probleemide põhjused tuvastada ja need korda teha. Näitena tuuakse viie miksi lähenemine, kus küsitakse viis korda iga vastuse peale "miks?". Igast vastusest saab lahendatav probleem.[25] Mida kaugem põhjus, seda vähem aega võib kulutada selle lahendamiseks. Kui sama probleem põhjustab teisi vigu, siis kokku tekib selle juurprobleemi lahendamiseks piisavalt aega, et see parandada. Selline lähenemine aitab tempot piisavalt kontrollida, et suuremad vead ei jää tähelepanuta.[26] Peamine on, et lahendatakse probleeme, mitte ei otsita süüdlasi. Kõik seotud osapooled peaksid koos ühes toas probleemile lahendust otsima.[27] See lähenemine vajab kõikide osapoolte usaldust ja lihtsustatud versioon sellest on selline, et esimene kord viga sallida, kuid mitte lasta sellel uuesti juhtuda.[28]

Kriitika[muuda | muuda lähteteksti]

Lean Startupi metoodika autor Eric Ries hoiatab, et tähtis on otsuseid teha teaduslikult ja mitte metoodikas kinni olla. Ta toob näitena Frederick Winslow Taylori töö, mis pani aluse teaduslikule juhatusele ning millel Lean Startup metoodika ka suuresti põhineb. Mõned Taylori töö alused olid ajakohased, kuid mitte teaduslikud. Näiteks ta ei anna töötajatele mingisugust vabadust, sest ta arvab ainult aristokraadid on võimelised õigeid otsuseid tegema. See enam tänapäevase haritud tööjõu puhul paika ei pea.[29]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Ries, lk 4–5
  2. Ries, lk 15–18
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 Ries, lk 8–9
  4. Ries, lk 20
  5. Ries, lk 22-23
  6. Ries, lk 21
  7. Ries, lk 62–63
  8. Ries, lk 99–102
  9. Aycan, David (25. mai 2012). "Don’t Let the Minimum Win Over the Viable". Harvard Business Review. Vaadatud 11. jaanuar 2013. 
  10. Ries, lk 76
  11. Ries, lk 78
  12. 12,00 12,01 12,02 12,03 12,04 12,05 12,06 12,07 12,08 12,09 12,10 Ries, lk 172–176
  13. Lalic, Maja; Calopa, Marina Klacmer (2012). "Lean Startup in Croatia-Does the Croatian Startup Scene Develop Effective Enterprises?". Tem Journal (UIKTEN) 1 (3): 207. doi:2217-8333 . Vaadatud 5. jaanuar 2013. 
  14. Ries, lk 184–185
  15. Ries, lk 188
  16. Ries, lk 198
  17. Ries, lk 191–193
  18. Ries, lk 207
  19. 19,0 19,1 19,2 19,3 Ries, lk 208
  20. Ries, 209
  21. Ries, 209–212
  22. Ries, lk 212–215
  23. Ries, 215–219
  24. Ries, lk 226–227
  25. Ries, 230
  26. Ries, 232
  27. Ries, lk 234
  28. Ries, lk 236
  29. Ries, lk 276–277

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Ries, Eric (2011). The Lean Startup: How Today's Entrepreneurs Use Continuous Innovation to Create Radically Successful Businesses. Crown Business. ISBN 978-0307887894. 

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]