Mine sisu juurde

Lauri Saatpalu

Allikas: Vikipeedia
Lauri Saatpalu (paremal) 1994. aastal ansambliga Folkmill. Foto: Jaan Künnap

Lauri Saatpalu (sündinud 10. aprillil 1965 Tallinnas) on eesti muusik, laulukirjutaja ja näitleja.

Ta on lava- ja eetriesinejana tuntud isikupärase hääle ja väljenduslaadi järgi[1] ning on rohkem kui saja laulu muusika ja/või sõnade autor.

Ta on lõpetanud 1980. aastal Tallinna 32. Keskkoolis 8. klassi ja 1983. aastal Tallinna 17. Keskkooli (Tallinna Väike-Õismäe Gümnaasium). Pärast nurjunud katset asuda õppima Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedrisse õppis ta ühe aasta Tallinna 2. Tehnikakoolis.[2]

Ta on noorpõlves laulnud lastekooris Ellerhein ja Tallinna Koolinoorte segakooris, kuid akadeemilist muusikaharidust tal ei ole.[3]

Pärast ajateenistust Nõukogude armees (1984–1986) töötas Saatpalu kolm aastat Estonia teatris lavatöölisena.[4] Seejärel oli ta VAT Teatri asutajate hulgas[5] ja näitles selle teatri lavastustes ("Ekke Moor" 1988, "Mul on külm" 1988 jt).[6]

Aastatel 1992–2022 töötas ta AS-is Trio LSL (Kuku raadios) muusikatoimetaja ja saatejuhina.[7]

Loominguline tegevus

[muuda | muuda lähteteksti]

Saatpalu on olnud laulusolist ansamblites Pantokraator, Folkmill, Beep Shop Boys (1994–1995 tegutsenud stuudioansambel)[8] ja Dagö (ansambli asutajaliige). Ta on kirjutanud neile ansamblitele laule ja laulusõnu.

Helisalvestised

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 2005 "Sa oled hea" – Lauri Saatpalu ja Katrin Mandel (CD, album)
  • 2006 "Ei kunagi" – Lauri Saatpalu ja Katrin Mandel (CD, album)
  • 2014 "Isa tuli koju" – Lauri Saatpalu (CD, album)
  • 2015 "Isaga draakonil" – Lauri Saatpalu (CD, album)
  • 2017 "Mees, kes ei teinud mitte midagi" – Lauri Saatpalu (CD, album)

Esitatud laule

[muuda | muuda lähteteksti]
  • "Minu Eesti"
  • "Toiduklubi"
  • "Jää"
  • "Festival"
  • "Ära kingi mul lilli"
  • "Tagareas"
  • "Isa tuli koju"
  • "Šveits"
  • "Veider maailm"

Näitekunst

[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast 15-aastast vaheaega jõudis ta 2010. aastal taas näitlemise juurde ning mängis selliseid rolle nagu Raymond (Albert Camus' "Võõras"), Boob (Urmas Lennuki "Boob teab") Polygon Teatris ning VAT Teatris Kompajalg (Wilsoni/Waitsi taskuooperis "Black Rider") ja Rekvisiitor (Streuli "Rekvisiitori tähetund"), mis sai 2014. aastal festivali Monomaffia žürii- ja publikupreemia.[9]

Valik teatrirolle

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 1988 "Mul on külm”, VAT Teater
  • 1988 ”Ekke Moor”, VAT Teater
  • 1991 ”Mina pean torti näkku lüüa saama”, VAT Teater
  • 2011 ”The Black Rider”, VAT Teater
  • 2012 ”Rekvisiitori tähetund”, VAT Teater
  • 2013–2019 "Rehepapp", Vanemuine, Õuna-Endel
  • 2014–2016 "Masohhisti pihtimus", VAT Teater, Domina Laura
  • 2015–2017 "Kuidas ma koera sõin", VAT Teater, Vaikse ookeani laevastiku madrus
  • 2016–2018 "Hüpnoos", Kuressaare Teater, hüpnotisöör Gordo
  • 2016 "Taevast sajab kõikseaeg kive", VAT Teater, Karu ja Barigaldi
  • 2017 "Mees, kes ei teinud mitte midagi", Eesti Noorsooteater, Isand Vanadus
  • 2018–2019; 2021 "Sweeney Todd", Vanemuine, kohtunik Turpin
  • 2018–2021 "Südame sosin", VAT Teater, süda
  • 2019 "Pilveooper ehk Dido probleem", Vaba Lava, teadlane
  • 2020–2022 "Romeo ja Julia", VAT Teater; Giovanni, patsiga poiss Mantuast (videos)
  • 2021–2022 "Katk.Est.Used.", Rakvere Teater, Baabu
  • 2021–2022 "Sinihabe", Lavastusprojektid, Don Elemirio[10]

"Vahtra hääl ja üllas kuu"

[muuda | muuda lähteteksti]

2025. aasta augustis etendus Eesti Rahva Muuseumi klaassaalis ansambli Dagö ja tantsuteatri Fine5 koostöös lavateos ”Vahtra hääl ja üllas kuu”, mis põhineb Lauri Saatpalu lühinovellil ning on ühtaegu humoorikas tantsu-, muusika- ja sõnalavastus. Saatpalu ise laulab seal Dagö solistina ja mängib ka kaabuga trubaduuri.[11]

Näitlejana filmides

[muuda | muuda lähteteksti]

Saatpalu on mänginud lühimängufilmides "Minu veetlev Kunder" (2003), "Kevad à la carte" (2013), "Elu nagu paradiisis" (2013) ja "Tehnik" (2022) ning telesarjas "Viimane võmm".[12]

Meelelahutussaated

[muuda | muuda lähteteksti]

Lisaks toimetaja- ja saatejuhitööle Kuku raadios on ta olnud mitmes televisiooni meelelahutussaates muusikaekspert-kohtunik ning osalenud näitlejana meelelahutussaadete sketšides. Ta on olnud ETV muusikasaate "Kaks takti ette" kaassaatejuht (1993).

  • "Nähtused ja tehtused" (laulutekstid), Tartu, Elmatar 2008 (128 lk)
  • "Rekvisiitor" (teatriteemalised lühijutud), Tallinn, Näo Kirik 2012 (84 lk)

Tema isa oli poliitik Vello Saatpalu. Tema ema poolvend oli ooperilaulja Harri Vasar.[14]

Tema elukaaslane on olnud produtsent Maili Valgepea,[15] nende tütar on Karoliina Saatpalu ja poeg oli näitleja Ekke Märten Hekles.[16]

  1. Lauri Saatpalu "Rekvisiitor" Kaemus.ee. Vaadatud 14.09.2025.
  2. Lauri Saatpalu sahtel on tühi Õhtuleht, 5. aprill 2008.
  3. Silvia Luik. Multitalent Lauri Saatpalu Intervjuu. Jazzkaare koduleht, 23.03.2016.
  4. Lauri Saatpalu toob Haapsallu "Rekvisiitori tähetunni". Lääne Elu, 10. aprill 2014.
  5. VAT Teater. Ajalugu. vatteater.ee.
  6. Lauri Saatpalu. vattetater.ee.
  7. Lauri Saatpalu koondatakse Kuku raadiost majanduslikel põhjustel kroonika.delfi.ee, 11.12.2022.
  8. Muusik Lauri Saatpalu jagas killukesi oma elufilosoofiast. sky.ee, 02.07.2020.
  9. Monomaffia I päev. lendteater.ee, 18.08.2016.
  10. Lauri Saatpalu statistika.teater.ee.
  11. Danzumees. Arvustus | „Vahtra hääl ja üllas kuu“. Lavastus, mille järel kõlas kaheksaminutiline aplaus Eesti Päevaleht, 05.08.2025.
  12. Lauri Saatpalu Eesti Filmi Andmebaas.
  13. "President tunnustab teenetemärgiga 203 inimest" ERR, 30. jaanuar 2026
  14. Siiri Rebane. Minu juures | Lauri Saatpalu lapsepõlve tähtsaim inimene oli vanaisa Rein Õhtuleht.ee, 03.06.2024.
  15. Kokku-lahku: Lauri Saatpalu võitis naise tagasi. Kroonika, 30.03.2010.
  16. Lauri Saatpalu tütar Karoliina omaloomingut esitamas elu24.postimees.ee, 19.12.2011.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]