Lammaste paljunemine

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Lammaste paljunemine on uute järglaste tekkimise protsess. Lammas paljuneb sugulisel teel ja ta käitumine seejuures sarnaneb teiste karjaloomadega. Lambakarja paaritatakse tavaliselt ühe valitud jääraga. Metsikute lammaste populatsioonide puhul saab paaritamisõiguse füüsiliselt domineerivam jäär.

Lamba tiinus kestab ligikaudu 150 päeva. Enamik lambaid poegib sügisel, kuid mõned on võimelised järglasi saama aastaringselt. Uted sünnitavad tavaliselt 1–2 talle, harvemini 3.[1]

Paaritumine[muuda | muuda lähteteksti]

Lumelamba Flehmeni vastus

Uted saavutavad suguküpsuse ligikaudu 6–8 kuu vanuselt ja jäärad 4–6 kuu vanuselt. Uttedel on indlusperiood iga 17 päeva tagant ning kestab ligikaudu 30 tundi.[1] Jäärad on võimelised tuvastama indlevat utte. Nende vomeronasaalelundis ehk Jacobsoni elundis on retseptorid, mis suudavad tuvastada östrogeeni ute uriinis. Selleks nad nuusutavad ute uriini, millele järgneb Flehmeni vastus. See on nähtus, kus jäära kael laieneb ja tema ülemine mokk keerdub.[2] Ligikaudu kolmandikul jääradest puudub seksuaalne huvi uttede vastu, mistõttu karja tuuakse rohkem jäärasid, et kindlustada uttede viljastamine. [3]

Tiinus[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast paaritumist kestab uttede tiinus ligikaudu viis kuud. See sõltub lambatõust ja tallede arvust. Tavaliselt ei sünnita uted enne 142 päeva möödumist ja kõige tüüpilisem tiinuse kestvus on 145 päeva.[4]Alles kuus nädalat enne poegimist on tiine lamba kõht teistest silmaga eristatav. Enne sünnitust võivad uted hakata käituma ülejäänud karjast erinevalt, näiteks võivad nad rohkem lamada või end pikali visata, kaapida ja patsutada sõraga maad.[1]

Poegimine[muuda | muuda lähteteksti]

Esimesed sünnituse lähenemise märgid on ute udara märgatav täitumine ja häbeme paisumine. Utt eraldub karjast ja otsib sobiva varjatud paiga sünnituseks. Tarandikus lähevad uted tüüpiliselt nurka poegima. Utt hakkab pesas ringe tegema ja madalal häälel määgima. Kui emaka kokkutõmbed muutuvad tugevamaks ja loode liigub vaagnasse, hakkab utt end tihedamini pikali heitma ja püstise peaga pressima. Ühe talle puhul kestab intensiivselt pressimine ligikaudu 30 minutit või vähem. Mitme talle puhul võib sünnitus kesta mitu tundi.

Õige talle asend sünnitusel on kui eesjäsemed eelnevad ninale umbes 6 cm. Samuti on normaalne, kui tall sünnib tagajalad ees, kuid selline positsioon on riskantsem. Kui sünnitus võtab rohkem aega ning nabanöör on surutud talle ja vaagna vahele, võib tall enne sünnituse lõppu lämbuda. Pärast talle sünnitust seisab utt püsti, et nabaväät puruneks, keerab ümber ja hakkab talle lakkuma, et teda puhastada ja stimuleerida tema hingamist ja püstitõusu.

Teist kaksikut sünnitav utt Uus-Meremaal

Ema võtab talle omaks esimese tunni jooksul pärast poegimist. Kui tall ei suuda leida nisa ja emaga sidet luua, on see riskitegur alajahtumisele ja sepsisele. Seetõttu on oluline, et lammas ja vastsündinud tall saaksid olla eraldatuna teistest lammastest rahulikus keskkonnas, et vältida talle hülgamist ema poolt.[4]

Tõuaretus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Wooster, Chuck (2005). Living with Sheep: Everything You Need to Know to Raise Your Own Flock. Geoff Hansen (Photography). Guilford, Connecticut: The Lyons Press. ISBN 978-1-59228-531-0.
  2. Lynch, J.J. (1992). The Behaviour of Sheep. Victoria: CSIRO Publications. p. 105. ISBN 978-0643053298.
  3. Alexander, B. M. "ASAS-SSR Triennial Reproduction Symposium: Looking Back And Moving Forward—How Reproductive Physiology Has Evolved: Male reproductive behavior: sensory signaling in the brain of low-performing domestic rams". Journal of Animal Science, 29. juuni 2018. Vaadatud 08.11.2020.
  4. 4,0 4,1 Menzies, P. "Lambing Management and Neonatal Care". 2007. Vaadatud 08.11.2020.