Lahing Lenina all
| Lahing Lenina all | |||
|---|---|---|---|
| Osa Teisest maailmasõjast | |||
 Lahingu skeem | |||
| Toimumisaeg | 12. oktoober 1943 – 13. oktoober 1943 | ||
| Toimumiskoht | Lenina, Valgevene | ||
| Tulemus | Saksa väed peatasid Nõukogude vägede edasitungi, Poola väed hõivasid Lenina küla. | ||
| Osalised | |||
| |||
| Väejuhid või liidrid | |||
| |||
| Jõudude suurus | |||
| |||
| Kaotused | |||
| |||
.svg){kind=small}
Lahing Lenina all oli lahing Teises maailmasõjas, selle osapoolteks olid Saksamaa Wehrmacht ühelt poolt ja Nõukogude Punaarmee, Poola väed ning Vaba Prantsusmaa väed teiselt poolt. Lahing kestis 12. oktoobrist 13. oktoobrini 1943. Lahing oli osa suuremast Orša operatsioonist.
Lahing Lenina all oli esimene Poola relvajõudude lahing Nõukogude vägede koosseisus.
Orša operatsioon[muuda | muuda lähteteksti]
Nõukogude väed alustasid 12. oktoobril 1943 Orša operatsiooni, et murda läbi Saksa vägede kaitsest Valgevene idaosas. üks esimesi lahinguid selles operatsioonis oli lahing Lenina all. GULAGist vabanenud ja halvasti relvastatud Poola vägedele anti ülesandeks murda Lenina all läbi Saksa kaitseliinist, hõivata Miereja jõe läänekaldal kõrgustik 215,5 ja jõuda välja Dnepri jõeni.
Lahingu algus[muuda | muuda lähteteksti]
9. oktoobril käskis Zygmunt Berling oma vägedel sooritada maastikuluuret. Saksa väed nurjasid selle suurtükitulega, ühtlasi said nad teadlikuks ette valmistatavast rünnakust. Järgmine katse maastikuluureks tehti 11. oktoobril. Luurerühm ei suutnud luuret teostada, nad olid sunnitud kindlustuma ja jäid oma kindlustatud positsioonidele lahingu alguseni.
12. oktoobril kell 8.20 avasid Nõukogude väed Saksa vägede positsioonidele suurtükitule. Planeeritud 100 minuti asemel kestis see alla tunni. Poola väed hõivasid seejärel sakslaste eelnevalt hüljatud esimese kaitseliini ja ägeda lahingu käigus ka teise kaitseliini. Neid toetama pidanud Nõukogude vägede rünnak aga hilines ja ei saavutanud oma eesmärke.[1] Ka ei suutnud rünnakut toetama pidanud tankid ületada soiste kallastega Miereja jõge, sest Saksa õhujõud suutsid kontrollida võimalikke ületuskohti.
Lahingu esimene päev[muuda | muuda lähteteksti]
Kell kaks päeval asusid Saksamaa väed vasturünnakule ning hõivasid Palzuchi ja Tryhubava külad. Vaid intensiivne Nõukogude suurtükivägituli päästis Poola väed ümberpiiramisest. Poola vägede komandör saatis seepeale lahingusse reservüksused, mida saatsid 16 jõe ületada suutnud tanki. Vasturünnaku käigus ei suutnud poolakad aga Saksa vägede teist kaitseliini enam ohustada. Öösel hõivasid Poola väed taas Tryhubava. Sakslased saatsid seepeale Poola vägede ridadesse poola keelt oskavad sõdurid, kel õnnestus tappa mõned ohvitserid ja tekitada Poola sõdurite seas segadust. [2]
Lahingu teine päev[muuda | muuda lähteteksti]
Lahingu teisel päeval sai Poola jõudude komandörile Berlingile selgeks, et rünnaku edasisel jätkamisel pole mõtet. Nõukogude suurtükiväel oli laskemoon lõppemas ja sakslaste teine kaitseliin oli tugev. Gordov käskis siiski vägedel rünnakut jätkata. Seepeale helistas Berling Aleksandr Vassilevskile ja kandis olukorrast ette. Kell 5 päeval saabus peakorterist ka käsk rünnak lõpetada.[3] Poola väed viidi seejärel tagalasse, sellal kui Gordovi väed jäid Lenina sillapead kaitsma.
Lahingu tagajärjed[muuda | muuda lähteteksti]
Lahingu tagajärjel jäi Nõukogude vägede valdusse Lenina küla Miereja läänekaldal, mis oli hilisemate rünnakute ajal väärtuslikuks sillapeaks. Lahingu käigus õnnestus ründajatel vaatamata suurtele kaotustele hävitada 72 Saksa kuulipildujat, 42 suurtükki, 2 tanki ja viis lennukit. Sellele vaatamata jäid hõivamata tähtsad kõrgendikud Leninast läänes, mis jäid sakslaste valdusse kuni juunini 1944.
Mälestamine[muuda | muuda lähteteksti]
Pärast sõda muudeti Tryhubava küla nimi Kasciuškavaks, kuna Poola diviis kandis Tadeusz Kościuszko nime. Aastal 1968 avati Leninas lahingu mälestuseks memoriaalkompleks. Samal aastal anti Leninale Grünwaldi rist.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Maciej Korkuć (October 2008). "Nasze Lenino". Tygodnik Powszechny ( (14.10.2008)
- ↑ K. Sobczak. Lenina - Warsaw - Berlin. The fighting of the 1st Polish Division - Tadeusz Kosciuszko. Warsaw. 1988. lk. 115
- ↑ Vladimir P. Istomin (1973). "Вперед, на запад!". Смоленская наступательная операция 1943 г.