Labiilsus (keeleteadus)

Labiilsus (lability) on keeleteaduses keeleline nähtus, mille puhul kindel verb on võib esineda korraga nii transitiivses kui ka intransitiivses lauses/kasutuses, kuid selle verbi kasutamisega ei kaasne morfoloogilisi (lisa)muudatusi. Labiilsust peetakse rohkem leksikaalseks nähtuseks ning see on tihedalt seotud verbi valentsi ja selle suurendamise või vähendamise võimega. ^[1]

Labiilsuse mõiste all räägitakse enamasti labiilsetest verbidest.

Definitsioonid

Labiilsus ja labiilsed verbid

Luisa García García (2023: 1233)^[2]: "Lability is the possibility that a given verb alternates between an unaccusative and transitive frame without morphological coding".

Denis Creissels (2014: 911)^[3]: "Labile is the most commonly used label for verbs which can be used transitively or intransitively without any formal change".

Petar Kehayov & Virve Vihman (2014: 1061)^[1]: "The notion of lability concerns the phenomenon of a single verb participating in both transitive and intransitive argument structure without any change in its formal marking".

Letuchiy (2009:223)^[4]: "A labile verb is a verb which can be used transitively or intransitively without any formal change".

Tingimused labiilse verbi olemiseks

Alan McMillion (2006)^[5] on välja toonud neli labiilsetele verbidele omast tunnusjoont:

Labiilne verb saab esineda nii transitiivses kui ka intansitiivses kasutuses.
Labiilse verbi intransitiivne subjekt võrdub transitiivse objektiga.
Labiilse verbi transitiivne lause väljendab kausatiivseid sündmusi ning (otsene) objekt asub transitiivse subjekti mõjutuste all (viimane muudab esimest). Siinkohal on kausatiivseks subjektis kas agent või autor.
Labiilse verbi intransitiivne lause väljendab sündmust, kus (a) subjekt on kas enesepõhjustava (self-causing) või iseennast mõjutava loomuga (self-affecting) või (b) välised tegurid on ebaolulised.

Kehayov & Vihman (2014)^[1] on leidnud, et labiilne verb võiks vastata järgmistele kriteeriumitele:

Verbil on nii transitiivne kui ka intransitiivne kasutusvõimalus.
Verbi intransitiivsel ja transitiivsel kasutusel on näha erinevusi kas subjekti enda kasutuses või mõne teise semantilise tingimuse puhul. Siinkohal ei mõelda lisaobjekti sissetoomist, mille puhul nii subjekti kasutus kui ka sündmus ise loomu poolest sisuliselt ei muutu (nagu nt mina laulsin/mina lausin laulu).
Alternatiivsete diateeside vahel on erinevus täieliku diateesi ja diateesi vahel, millel on puuduv kindel referent, sõltumata sellest, kas see on üldistatud või spetsiifiline/määratud. Siinkohal välistatakse laused välja jäetud objektiga (nt Mina sõin putru / Mina sõin), mille puhul aktandi ära jätmisel tegevuse ise (verbi iseloom/tähendus) sisuliselt ei muutu,
Verbi intransitiivne ja transitiivne kasutus ei tohi olla homonüümsed, ehk oma tähenduste poolest markeerivad nad teineteisele väga sarnaseid olukordi/sündmusi. Nii välistatakse verbi (homonüümseid) kasutusi, mis ei ole tähenduse poolest omavahel seotud (nagu nt Tanjale sobis autojuhtimine / Tanja sobis juttu (kõrva)).

Labiilsete verbide liigitamine

Dixoni käsitlus

Dixon (1994)^[6] on eristanud kahte liiki labiilsust temaatiliste rollide järgi:

P-labiilsus ehk patsienti säilitav labiilsus (patient-preserving lability): intransitiivse ja transitiivse lause samal labiilsel verbil on ühine patsient.

Näited:

Tiina mängib klaverit (trans.)/ Klaver mängib (intrans.).

Ta imestab Maarja töökust (trans.)/Maarja töökus imestab (intrans.).

A-labiilsus ehk agenti säilitav labiilsus (agent-preserving lability): intransitiivse ja transitiiivse lause samal labiilsel verbil on ühine agent.

Näited:

Vasja jalutab koera (trans.)/ Vasja jalutab (intrans.).

Letuchiy semantiline lähenemine

Letuchiy (2009)^[4] on kategoriseerinud verbi vastavalt nende semantilistele omadustele:

Antikausatiivne labiilsus (anticausative lability): labiilse verbi intransitiivses lauses agent puudub, kuid transitiivses on see olemas.

Näited:

Haratjuu keeles: bёсhâ '(midagi) lahti siduma'

Lesgi keeles: q’in 'tapma/surema

Refleksiivne labiilsus (reflexive lability): labiilse verbi üks kasutustest on semantiliselt teisega refleflektiivne.

Näited:

Hvarži keeles: esanho '(midagi) pesema'

Alutori keeles: psesәwa 'saapaid ära võtma/ kellelgi saapaid ära võtma (jalast)'

Vastastikune labiilsus (reciprocal lability): labiilse verbi intransitiivne kasutus viitab sooritava tegevuse sümmeetrilisusele/vastastikusele, mida võib samuti kujundada valemitega "X teeb midagi Y-le" = "Y teeb midagi X-le".

Näited:

Eesti keeles: suudlema

Araabia keeles: iltaqa '(kedagi) kohtama

Passiivne labiilsus (passive lability): labiilse verbi transitiivne nii transitiivse kui ka intransitiivse kasutusega kaasneb patsient.

Näited:

Bambara keeles: sègin 'tagastama/olla tagastatud'

Kabiili keeles: mDl 'matma/olla maetud'

Ümberpööratud labiilsus (converse lability): sõltuvalt labiilse verbi tähendusküljest kasutatakse erinevaid semantilisi/süntaktilisi rolle.

Näited:

Bulgaaria keeles: xaresvam 'heameelt tegema/ meeldivaks pidama'

Rumeenia keeles: place 'heameelt tegema/ meeldivaks pidama'

Prantsuse keeles: sentir 'lõhnama (trans.)/ lõhnama (intrans.)'

Labiilsed verbid eesti keeles

Eesti keeles on labiilseid verbe uurinud Kehayovi ja Vihmani (2014)^[1] järgi vähe: kokku ainult ligi 100.

Kehayov ja Vihman on eestikeelseid labiilseid verbe liigitanud järgmiselt:

P-labiilsus (vt Dixoni käsitlust): eesti keeles kui nominatiiv-akusatiiv keeles verbi transitiivse kasutuse korral esineb patsient objektikäändes ning intransitiivsuse korral on objekt nimetavas (ehk markeerimata). Seda tüüpi verbe on kokku 54^[7]:
- emotsiooniverbid, nt: rõõmustama, ehmatama, pahandama
- faasiverbid, nt: seisatama ja peatama
- eskriptiivsed ja onomatopoeetilised verbid, nt: prantsatama ja lirtsama
- muud verbid, nt: mängima, külmetama, hullutama

Mõned näited kasutusest:

Karl ehmatas Markust (trans.)/ Markus ehmatas (intrans.).

Ta peatab bussi (trans.)/ Buss peatab (intrans.).

A-labiilsus (vt Dixoni käsitlust): Agendi säilitamise labiilsusega on tegemist juhul, kui intransitiivse verbitähenduse väljajäetud objekt on subjektiga seotud. Enamasti on seda tüüpi verbid esmalt intransitiivsed. Selliseid verbe on kokku eesti keeles 19, nagu nt jalutama, kolima, keerutama, sõitma, ulatama, pingutama.

Mõned näited kasutusest:

Matias pingutab nööri (trans.)/Matias pingutab (intrans.).

Anna keerutab linti (trans.)/ Anna keerutab (intrans.).

Refleksiivne labiilsus (vt Letuchiy käsitlust): seda tüüpi verbe on kokku 12, nagu nt pöörama, sirutama.

Mõned näited kasutusest:

Mari pöörab paremale/ Mari pöörab pakke.

Mark sirutas selga/Mark sirutas (ennast) voodis.

Retsiprookne labiilsus (vt Latuchiy käsitlust): selliseid verbe on kokku 8, nagu nt kallistama, suudlema, embama.

Mõned näited kasutusest:

Tiina suudles Marki/ Tiina ja Mark suudlesid.

Labiilsed verbid teistes keeltes

Indo-Euroopa keeled

Inglise keeles

Inglise keeles on kokku ligikaudu 800 labiilset verbi, millest enamik väljendab kas olekut (nt break 'lammutama/murdma') või muresid asukoha (nt beam up 'tõstma') või hulga suhtes (nt increase 'suurenema/kasvama'). Teiste tüüpiliste verbide hulka kuuluvad nt bounce, change, crash, decrease, freeze, improve, increase, sink, slam, turn. ^[5]

Näited (Dexoni järgi):

P-labiilsus:

Markus broke the glass (trans.)/The glass broke (intrans.).

Anna slamed the door (trans.)/The door slamed (intrans.).

A-labiilsus:

Kate crashed the car (trans.)/The car crashed (intrans.).

Makar decreased the salary (trans.)/ The salary decreased (intrans.).

Vene keeles

Vene keeles on kokku ligikaudselt 30 labiilset verbi. Letuchiy (2013) on väitnud, et labiilsed verbid on juhuslikud (nedne vahel puudub süstemaatilisus) ning on tingitud verbi anda eripäradest. Paljud kuuluvad nn liikumisverbide alla (nt двигать 'liigutama' ja валить 'paiskama').^[8]

Labiilsete verbide nimekiri (vene keeles): брызнуть, валить, варьировать, высыпать, гнать (гонять), погнать, двигать, играть (музыку), заклинить, капать, катить, кружить, лить, лопнуть, мчать, оттаять, плескать, повернуть, свернуть, завернуть, вывернуть, отвернуть, примкнуть, причалить, спустить (шину), сыпать, уйти, учить.^[8]

Näited (Dexoni järgi):

P-labiilsus:

Вова играет на пианино (trans.)/ Пианино играет (intrans.).

'Vova mängib klaverit/ Klaver mängib'

2. Петя лопнул шарик (trans.)/ Шарик лопнул (intrans.).

'Petja pragunes palli/Pall pragunes'

A-labiilsus:

Маша кружилась на танцполе (trans.)/ Маша кружилась (intrans.).

'Maša keerutas (siinkohal tantsis) tantsuplatsil/ Maša tiirles'

2. Таня ушла домой (trans.)/ Таня ушла (intrans.).

'Tanja läks koju/ Tanja lahkus '

Muud keeled

Teiste keelte labiilsete verbide ja süsteemidega võib tutvuda samateemalise ingliskeelse artikli all.

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 Kehayov, Petar; Vihman, Virve (1. jaanuar 2014). "The lure of lability: A synchronic and diachronic investigation of the labile pattern in Estonian". Linguistics. 52 (4). DOI:10.1515/ling-2014-0016. ISSN 1613-396X.
↑ García, Luisa García (1. september 2023). "Lability and the rigidification of word order: evidence from Early Middle English". Linguistics (inglise). 61 (5): 1233–1258. DOI:10.1515/ling-2022-0036. ISSN 1613-396X.
↑ Creissels, Denis (1. juuli 2014). "P-lability and radical P-alignment". Linguistics (inglise). 52 (4): 911–944. DOI:10.1515/ling-2014-0012. ISSN 1613-396X.
↑ ^4,0 ^4,1 Letuchiy, Alexander (16. juuni 2009), Epps, Patience; Arkhipov, Alexandre (toim-d), "Towards a typology of labile verbs: Lability vs. derivation", New Challenges in Typology, Mouton de Gruyter, lk 247–268, DOI:10.1515/9783110219067.4.247, ISBN 978-3-11-021905-0, vaadatud 20. jaanuaril 2024
↑ ^5,0 ^5,1 McMillion, Alan (03.06.2006). Labile Verbs in English: Their Meaning, Behavior and Structure (inglise). Stockholm University, Faculty of Humanities, Department of English.: Intellecta Docusys. Doctoral thesis, monograph. ISBN 91-7155-256-1.
↑ Dixon, R. M. W. (1994). Ergativity. Cambridge Studies in Linguistics. Cambridge: Cambridge University Press. DOI:10.1017/cbo9780511611896. ISBN 978-0-521-44898-7.
↑ "EAP - The Yearbook of the Estonian Mother Tongue Society Publications" (Briti inglise). DOI:10.3176/esa66.15. Vaadatud 20. jaanuaril 2024.
↑ ^8,0 ^8,1 Letučij, Aleksandr Borisovič (2013). Tipologiâ labilʹnyh glagolov. Studia Philologica. Moskva: Âzyki slavânskoj kulʹtury. ISBN 978-5-9551-0697-7.

[the-lure-o-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 Kehayov, Petar; Vihman, Virve (1. jaanuar 2014). "The lure of lability: A synchronic and diachronic investigation of the labile pattern in Estonian". Linguistics. 52 (4). DOI:10.1515/ling-2014-0016. ISSN 1613-396X.

[2] García, Luisa García (1. september 2023). "Lability and the rigidification of word order: evidence from Early Middle English". Linguistics (inglise). 61 (5): 1233–1258. DOI:10.1515/ling-2022-0036. ISSN 1613-396X.

[3] Creissels, Denis (1. juuli 2014). "P-lability and radical P-alignment". Linguistics (inglise). 52 (4): 911–944. DOI:10.1515/ling-2014-0012. ISSN 1613-396X.

[towards-a-4] 4,0 ^4,1 Letuchiy, Alexander (16. juuni 2009), Epps, Patience; Arkhipov, Alexandre (toim-d), "Towards a typology of labile verbs: Lability vs. derivation", New Challenges in Typology, Mouton de Gruyter, lk 247–268, DOI:10.1515/9783110219067.4.247, ISBN 978-3-11-021905-0, vaadatud 20. jaanuaril 2024

[:0-5] 5,0 ^5,1 McMillion, Alan (03.06.2006). Labile Verbs in English: Their Meaning, Behavior and Structure (inglise). Stockholm University, Faculty of Humanities, Department of English.: Intellecta Docusys. Doctoral thesis, monograph. ISBN 91-7155-256-1.

[6] Dixon, R. M. W. (1994). Ergativity. Cambridge Studies in Linguistics. Cambridge: Cambridge University Press. DOI:10.1017/cbo9780511611896. ISBN 978-0-521-44898-7.

[7] "EAP - The Yearbook of the Estonian Mother Tongue Society Publications" (Briti inglise). DOI:10.3176/esa66.15. Vaadatud 20. jaanuaril 2024.

[:1-8] 8,0 ^8,1 Letučij, Aleksandr Borisovič (2013). Tipologiâ labilʹnyh glagolov. Studia Philologica. Moskva: Âzyki slavânskoj kulʹtury. ISBN 978-5-9551-0697-7.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]