Lõvi (heraldika)
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Lõvi on heraldikas tagajalgadele või vasakpoolsele tagajalale tõusnud lõvi, kes vaatab enda ette. Eesti keeles kasutatakse selle tähistamiseks ka terminit "ründav lõvi". Prantsuse ja inglise keeles on lõvi lion või lion rampant.
Ajalooliselt peetakse lõvi vanimaks vapiloomaks ja vapikujundiks üldse. On teooria, et heraldika ja vappide kasutamine saigi alguse lõvidega dekoreeritud lääniisanda kilbist. Prantsusmaal Le Mans'i linnas säilitatakse 12. sajandist pärit Anjou krahvi Geoffrey Plantageneti emailhauaplaati, millel kujutatud kilpi ehivad lakata lõvid. Sellise nn gooti vapilõvi kujutamist olevat inspireerinud looduses elavad emalõvid.
Kristlikus sümboolikas seostati emalõvi Võitleva Kiriku ja kristliku õpetuse kaksikloomusega, Jeesuse ja neitsi Maarja austamisega. Lõvist kujunes juba 13. sajandil enamkasutatud vapisümbol, seda kujutati peaaegu veerandil kõikidest vappidest. Lõvide eristamiseks hakati neid esitama eri poosides. Nii on heraldikas tuntud seisev lõvi, tagasivaatav lõvi, magav lõvi, istuv lõvi jms. Sammuvat lõvi arvati sarnaseks barsi, leopardi või pantriga ja siit kujunes välja mõiste "leopardne lõvi". Viimast eristab leopardist pea asend. Lõvi sümboliseerib vaprust, julmust, majesteetlikkust. Lõvi on Jeesuse ja evangelist Markuse atribuutolend.