Kolõma jukagiiri keel
 | See artikkel vajab toimetamist. (November 2016) |
| Lõunajukagiiri keel | |
|---|---|
| Kõneldakse | Vene Kaug-Idas |
| Kokku kõnelejaid | 10 |
| Keelesugulus |
uurali-jukagiiri? jukagiiri keeled lõunajukagiiri keel |
| Keelekoodid | |
| ISO 639-3 | yux |
Lõunajukagiiri ehk kolõmajukagiiri ehk metsajukagiiri keel (jukagiiri odud-azū) on üks kahest elavast jukagiiri keelest, mida 2009. a kõneles veel kuni kümme inimest Venemaa Kaug-Idas Sahha Vabariigis Kolõma jõe allikat ümbritsevates metsades.[1]
Lõunajukagiirid kui etnilise grupi esindajad elavad peamiselt Kolõma jõe ääres asuvas Nelemnoje külas, üksikuid leidub ka teistes külades nagu Zõrjanka ja Seimtšan.[1][2]
Kirjaviis
[muuda | muuda lähteteksti]Kasetohukiri
[muuda | muuda lähteteksti]
Jukagiiridel oma kirjakeelt ei olnud, küll aga oli metsajukagiiridel omapärane piltkiri, nn šanŋar šorile 'kasetohukiri', mida teistel siberi põlisrahvastel ei leidu. Piltkirja kasutasid nii jahimehed oma rännutee ja sealsete erinevate sündmuste ülesmärkamiseks kui ka tütarlapsed, kelle jaoks olid kasetohule noaga joonistatud tos-kirjad ainukeseks lubatud viisiks avaldada noormehele oma armastust.
Etnoloog Tugolukovi arvates võib kasetohukirja suhtuda isegi kui hieroglüüfkirja algetesse, millele viitab mõnede korduvate märkide stiliseerimine ja osaliselt ka abstraheerimine.[3]
Foneetika ja fonoloogia
[muuda | muuda lähteteksti]Jukagiiri keeles on kuus täishäälikut ehk vokaali:
/i/ /e/ /ö/ /u/ /o/ /a/
Vokaalid võivad olla kas lühikesed või pikad, pikad vokaalid märgitakse ladina tähestikul põhinevas transkriptsioonis horisontaalse kriipsuga: /ī/ /ē/ /ȫ/ /ū/ /ō/ /ā/ Hääldus sarnaneb väga eesti keele vokaalidega, erandiks on /e/, mis võib jukagiiri keeles tähistada ka avamata vokaali ehk vokaali, mis jääb eesti /e/ ja /ä/ vahele.
Pikad vokaalid /ē/, /ō/, /ȫ/ häälduvad mõnikord nagu langevad diftongid /ie/, /uo/, /uö/.[4]
Nagu ka paljudes soome-ugri keeltes kehtib lõunajukagiiri keeles vokaalharmoonia.
Esinevad järgnevad kaashäälikud ehk konsonandid[4]:
| labiaalsed e huulhäälikud | dentaalsed e hammashäälikud | alveolaarid e hambasombuhäälikud | palataliseeritud | velaarid e pehmesuulaehäälikud | uvulaarid e kurgunibuhäälikud | |
|---|---|---|---|---|---|---|
| plosiivid | p | t d | k g | |||
| afrikaadid | č/c d' | |||||
| frikatiivid e hõõrdhäälikud | š ž | [ś] | h | |||
| nasaalid e ninahäälikud | m | n | ń | |||
| lateraalid e külghäälikud | l | ĺ | ||||
| tremulant e värihäälik | r | |||||
| poolvokaal | j |
Palataliseeritud ś ei pärine palataliseerimata s-ist, mida lõunajukagiiri keeles üldse ei esine, vaid tuleneb häälikust č/c. Viimase hääldus võib jällegi palju varieeruda, sõltuvalt rääkija vanusest ja soost. Näiteks vanematel meestel esineb pigem č (nagu inglise ch sõnas 'chance'), naistel ja lastel aga kõlab see nagu c (nagu saksa z sõnas 'Zimmer').[5]
Kui mitmesilbilise sõna tüves on vähemalt üks pikk silp ehk silp, mis lõpeb kas vokaali ja konsonandi või pika vokaaliga, on rõhk sõna viimasel pikal silbil. Kui aga sõnas ei ole ühtegi pikka silpi, langeb rõhk alati viimasele silbile.[4]
Grammatika
[muuda | muuda lähteteksti]Nimisõnad
[muuda | muuda lähteteksti]Deklinatsioon
[muuda | muuda lähteteksti]Tegemist on väga sünteetilise ja aglutineeriva keelega, millel on palju sufikseid. Näiteks sõnas uonejebonzeŋolełŋi '(nad) olid ilmselt lapsega' on vaid uo 'laps' sõnatüveks; -ne, -je, -bon, -leł ja ŋi on aga kõik sufiksid.[5] Käändesüsteem koosneb üheksast käändest: Nominatiivist, predikatiivist, akusatiivist, daativist, komitatiivist, instrumentalist, lokatiivist, ablatiivist ja prolatiivist.[4]
Käändelõpud on järgnevad:
| singular e ainsus | pluural e mitmus | pluural (e-tüvelised) | |
|---|---|---|---|
| nominatiiv | – | -pul | -pe |
| predikatiiv | -lek ~ -(e)k | -p-lek ~ -pul-ek | -pe-lek ~ -pe-k |
| akusatiiv | -gele | -pul-gele | -pe-gele |
| instrumental | -(l)e | -p-le | -pe-le |
| daativ | -ŋin | -pul-ŋin | -pe-ŋin |
| lokatiiv | -ge | -pul-ge | -pe-ge |
| ablatiiv | -ge-t | -pul-ge-t | -pe-ge-t |
| prolatiiv | -ge-n | -pul-ge-n | -pe-ge-n |
| komitatiiv | -ńe | -pul-ńe | -pe-ńe |
Järgnevas näitelauses on näha käändelõppude kasutamine mitmuse nominatiivis (köjpe-pul 'mees+PL') ja ainsuse instrumentalis (čūl-e 'liha+INSTR'):
- Mit köjpepul čūle nugu-nunnu-ŋā
- 'meie mehed leidsid (alati) liha'
Grammatiline sugu ning artiklid puuduvad nagu eesti keeleski, ei ole ka konjunktsiooni ja/ning ega seda väljendavat grammatikat.[5]
Omastusliide
[muuda | muuda lähteteksti]Ainsuse ja mitmuse 3. isiku puhul kasutatakse ka possessiivsufiksit ehk omastusliidet -gi (nominatiivis, teistes käänetes -de-).[4]
- eśie 'isa'
- eśie-gi 'tema/nende isa'
- eśie-de-ŋin 'tema/nende isale' (datiiv)
- eśie-de-ńe 'tema/nende isaga' (komitatiiv)
- eśie-pe-gi 'nende isa(d)'
Muud sufiksid
[muuda | muuda lähteteksti]Üheks sufiksiks on -n (-d), mille abil on võimalik moodustada atribuuti ja mis ka oma funktsiooni poolest meenutab soome -n-lõpulist genitiivi.[4]
- mēmē-n+gār
- karu-ATTR+nahk
- 'karu nahk'
- goj-n+numö
- jumal-ATTR+maja
- 'kirik'
On olemas ka temporaalne sufiks -me, mille abil moodustatakse adverbe nagu näiteks čied'-me (talv-TMP 'talvel') ja emil-me (öö-TMP 'öösel'). Ka on võimalik moodustada vastandit eesti keele ilmaütlevale, kasutades selleks negatsiooni prefiksit el- ja sufiksit -čuön.[4]
- el+end'ōn+čuön
- NEG+loom+NEG
- '(ilma) loomata'
Omapärane on aga näiteks prospektiivne sufiks -mozū, mis näitab, et mingi asi saab tulevikus olema. Sellega on võimalik väljendada sõnu nagu pruut ja peigmees, mis on lõunajukagiiri keeles vastavalt terike+mozū (naine+PRSP) ja pulut+mozū (mees+PRSP).[4]
Konjugatsioon
[muuda | muuda lähteteksti]Nagu eesti keeleski eristatakse ainsuse ja mitmuse kolme pööret. Üheks erinevuseks on aga see, et lõunajukagiiri keeles on verbi pööramisel ainult kaks aega: minevik-olevik, mille vahe on vaid kontekstist näha, ja tulevik, mille tunnuseks on -t(e)-. Pööramisel tehakse vahet transitiivsetel (sihilistel) ja intransitiivsetel (sihitutel) verbidel.[4]
Transitiivsed verbid
[muuda | muuda lähteteksti]Transitiivseks verbiks on näiteks juö- 'vaatama', mis pöördub järgnevalt:
| minevik-olevik | tulevik | |
|---|---|---|
| ainsuse 1. pööre (mina) | juö | juö-t |
| ainsuse 2. pööre (sina) | juö-me-k | juö-te-me-k |
| ainsuse 3. pööre (tema) | juö-m | juö-te-m |
| mitmuse 1. pööre (meie) | juö-j | juö-te-j |
| mitmuse 2. pööre (teie) | juö-met | juö-te-met |
| mitmuse 3. pööre (nemad) | juo-ŋā | juö-ŋi-te-m |
Intransitiivsed verbid
[muuda | muuda lähteteksti]Intransitiivne verb šohie- 'kaduma, ära eksima' pöördub:
| minevik-olevik | tulevik | |
|---|---|---|
| ainsuse 1. pööre (mina) | šohie-je | šohie-te-je |
| ainsuse 2. pööre (sina) | šohie-je-k | šohie-te-je-k |
| ainsuse 3. pööre (tema) | šohie-j | šohie-te-j |
| mitmuse 1. pööre (meie) | šohie-je-l'i | šohie-te-je-l'i |
| mitmuse 2. pööre (teie) | šohie-je-met | šohie-te-je-met |
| mitmuse 3. pööre (nemad) | šohie-ŋi | šohie-ŋi-te-j |
Lõunajukagiiri keeles ei ole adjektiiv ehk omadussõna eraldi sõnaliigina.[5] Iga intransitiivne verb ainsuse esimeses oleviku-mineviku pöördes võib täita atribuudi funktsiooni, kui ta seisab lauses nimisõna ees:
- met ebibe-je 'ma (olen) must'
- ebibeje har 'must nahk'
Verb omama
[muuda | muuda lähteteksti]On oletatud, et nagu eesti keeleski ei olnud ka jukagiiri algkeeles olemas verbi omama. Et väljendada omamist, kasutati erinevaid muid konstruktsioone.[5]
Oli võimalik näidata omamist verbi le- 'olema' ja lokatiivikäände abil.
- Połundie terikedené leŋi. Titege aduo lei.
- 'Vanake elas naisega. Neil oli poiss/poeg.'
| Tit | -ge | aduo | le | -i |
| nemad | käändelõpp (lokatiiv) | poiss, poeg | olema-tüvi | pöördelõpp (ainsuse 3. isik) |
Teiseks moodustamisviisiks oli sufiks -ne, mis teeb noomenist verbi.
- Jan marhile marhilnei.
- 'Kolm tütart oli (tal).'
| Jan | marhil | -le | marhil | -ne- | i |
| kolm | tütar | käändelõpp (akusatiiv) | tütar | sufiks | pöördelõpp (ainsuse 3. isik) |
- Omni numałe numanéŋi.
- 'Inimestel olid majad.'
| Omni | numa | -łe | numa | -né- | ŋi |
| inimesed | maja | käändelõpp (akusatiiv) | maja | sufiks | pöördelõpp (ainsuse 3. isik) |
Esinevad ka laused, kus -ne sufiksi kasutamisel jäetakse akusatiivobjekt ära:
- Jan marhilnei. Omni numanéŋi.
- 'Kolm tütart oli (tal). Inimestel olid majad.'
Lõunajukagiiri keeles on aga hilisemal ajal tekkinud ka transitiivne verb tüvega lí-, mis võib olla tulnud intransitiivsest olema-verbist tüvega le- ja mida kasutatakse omamise väljendamiseks.
- Jan marhile lím.
- 'Kolm tütart oli tal.'
| Jan | marhil | -le | lí- | -m |
| kolm | tütar | käändelõpp (akusatiiv) | omama-tüvi | pöördelõpp (ainsuse 3. isik) |
Keelenäited
[muuda | muuda lähteteksti]Jukagiiri folkloor
[muuda | muuda lähteteksti]- met haha ńīzīt pundogi.
- anipe taśile nodope ńe eriś gudeŋi.
- nodope pudet anipele joyotīla ajnuĺelŋa, anipe taŋ alyulaŋdet nodopele ajnuĺelŋa.
- kingele ningeĺize ejutege tamunge ningej amunńej.
- anilget amunza, mumuša, šukede, karaśke tittege ningej amunńeŋi jouyeptege.
- nodopeget ningej joyotīk naśeyedajlol poŋzubege, cizelege, ńatlebege, taŋ joyotīpe cumut iŋzīnej amunŋot gudeĺelŋi, anilge erca amunŋot gudeĺel.
- ti töda cemeś.[6]
- Minu vanaisa rääkis seda (lugu).
- Kalad ja linnud said teineteise vaenlasteks.
- Ülevalt lasid linnud (vibuga) kalu ja alt lasid kalad linde.
- Nendel, kes palju nooltega pihta said, on palju konte.
- Kaladest on haugil, kogrel ja mõnel teisel kalal enim konte.
- Lindudest palju nooltega pihta said metsis, laanepüü, rabapüü, nendest nooltest said tugevad kondid, kaladel aga said nad pahadeks kontideks.
- See on lõpp.
Jukagiiri laul "Jarhadan"
[muuda | muuda lähteteksti]Ühe jukagiiri laulu transkriptsioon koos tõlkega[7]:
| pe: | a:n-dE-pE-gEt | jarqE | pod'ol'E-gEt | pojn'a:-s'i:-l | tude | o:Zi:-gElE | jarqEdEn | emej | oj | mi:dE | c'uru:d'E | qon-ta:-s'i:-nu-m. |
| mägi | all-3-PL-ABL | jää | sädelus-ABL | valge-DEL-AN | tema.GEN | vesi-ACC | Jarhadan | ema | vool | mööda | vaikselt | minema-TR-DEL-IMPF-TR.3SG |
'Mägede alt, jää valgsusest meie ema Jarhadan vaikselt kannab oma sädelevat vett.'
| i:lugE | jo: | i:lugE | jo:. |
| INTJ | INTJ | INTJ | INTJ |
'Milline lein!'
| noNo:n | ta:-t | kude-l'El-d'o:d-Ek? |
| milleks | seal-ADV.ABL | saama-EV-SUBN-PRED |
'Miks niimoodi juhtus?'
| met | jOul'E-tl'E-mE | marqil'-gElE | jarqEdEn | n'u:-lE | n'u:-te:-l'El-Na:. |
| mina | armastama-?-PERF.PART.1/2SG | tüdruk-ACC | Jarhadan | nimi-INSTR | nimi-TR-EV-TR.3PL |
'Tüdruk keda armastan nimetati Jarhadaniks.'
| noNo:n | ta:-t | n'u:-te:-l'El-Na:? |
| milleks | seal-ADV.ABL | nimi-TR-EV-TR.3PL |
'Miks nimetati teda sedasi?'
| i:lugE | jo: | i:lugE | jo:. |
| INTJ | INTJ | INTJ | INTJ |
'Milline lein!'
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 [1] Dejan Matic. Syntax, typology, and information structure – Yukaghir
- ↑ [2] Ethnologue. Southern Yukaghir.
- ↑ V. Tugolukov. Kes te olete, Jukagiirid?
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 4,6 4,7 4,8 [3] Elena Maslova. A Grammar of Kolyma Yukaghir
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 Johannes Angere, "Jukagirisch-Deutsches Wörterbuch". Gebundene Ausgabe – 1957.
- ↑ Irina Nikolaeva. Yukagir texts
- ↑ [4] Irina Nikolaeva. Online Documentation of Kolyma Yukaghir.