Lõuna-jumalakäpp
Lõuna-jumalakäpp (Orchis mascula subsp. speciosa) on käpaliste sugukonda käpa perekonda kuuluva jumalakäpa alamliik.
| Lõuna-jumalakäpp | |
|---|---|
 Taimed Allgäu Alpides, Saksamaal | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Katteseemnetaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Üheidulehelised Monocotyledoneae |
| Selts |
Asparilaadsed Asparagales |
| Sugukond |
Käpalised Orchidaceae |
| Perekond |
Käpp Orchis |
| Liik |
Jumalakäpp Orchis mascula |
| Alamliik |
Lõuna-jumalakäpp |
| Binaarne nimetus | |
|
Orchis mascula subsp. speciosa (Mutel) Hegi | |
Nimetus[muuda | muuda lähteteksti]
Lõuna-jumalakäpa nimetus on tuletatud selle alamliigi leiukohtadest Eestis. See tähendab, et antud alamliigi leiukohad on seotud taksoni leviku keskme piirdumisega Eesti suhtes lõuna poole ja ka piirkondlik levik jääb kinnitatud andmete põhjal lõuna ja kagu suunda. Ladinakeelse nimetuse Orchis mascula subsp. speciosa sünonüümidena on kasutusel ka Orchis ovalis ja Orchis mascula subsp. Signifera.[1]
Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]
Lõuna-jumalakäpa kõrgus on enamasti vahemikus 21–42 cm. Taim võib kasvada ka kuni 60 cm pikkuseks. Lehti võib olla 2–5, lehe pikkus on 8–13 cm ja laius 2–3 cm. Õisik koosneb 14–37 õiest (rekord Eestis 58) ja on ebakorrapärase kujuga.[2]
Lõuna-jumalakäpa alamliiki saab teistest jumalakäpa alamliikidest eristada erinevate tunnuste põhjal. Alamliigi lehtedel on erinevalt jumalakäpa lehtedest katkendlikud triipjooned. Sisemised õiekattelehed hoiavad selle alamliigi puhul külgedele. Sisemiste õiekattelehtede ots on terav ja peenike ning need on tagasi käändunud. Õierao leheke on lõuna-jumalakäpal sigimikust pikem. Lõhestumiskohast mõõtes on keskmine huule hõlm külgmisest hõlmast kaks korda pikem ja huulte servad on sakilised.[2][1]
Lõuna-jumalakäpa õitseaeg Eestis on enamasti mais ja juunis[2]. Mujal piirkondades võib õitseaeg kesta aprilli lõpust kuni juuli alguseni, sõltuvalt taime kasvukohast ja teistest teguritest[3].
Kasvukoht[muuda | muuda lähteteksti]
Lõuna-jumalakäpa kasvukohad Eestis on enamasti niidud ja puisniidud[4]. Taim talub nii aluselist kui ka kergelt happelist kasvukeskkonda. Lõuna-jumalakäpp kasvab mujal maailmas enamasti mägistel aladel.[3]
Levik[muuda | muuda lähteteksti]
Lõuna-jumalakäpa leviku üle kestavad vaidlused siiani. Lõuna-jumalakäpa täpse leviku kindlaks tegemise teeb keeruliseks taime suur sarnasus jumalakäpaga ja sama õitsemisperiood. Lisaks takistab lõuna-jumalakäpa täpset tuvastamist ja leviku kinnitamist asjaolu, et mõnes piirkonnas leidub isendeid harva ja enamasti kasvab ta üksikult. Lõuna-jumalakäpa kinnitatud leiukohad on peamiselt Kesk-Euroopa riikides, sealhulgas Sloveenias, Poolas, Rumeenias ja Austrias. Lääne- ja lõunapoolsetes Euroopa piirkondades kasvavatel taimedel on rohkem sarnaseid tunnuseid jumalakäpa liigiga. Samuti on alust arvata, et Kesk- ja Ida-Euroopas on lõuna-jumalakäpp leviku poolest ületanud jumalakäpa levikut.[3]
Lõuna-jumalakäpa leviku kohta Eestis saab infot Eesti taimede uue levikuatlase tööversioonis olevalt levikukaardilt, mis põhineb 44 kirjel. Kaardil olevate andmete põhjal on näha, et lõuna-jumalakäpa leid on kinnitatud Eestis juba aastal 1927, Kagu-Eesti piirkonnas. Levikukaardil saab lugeda andmeid aastate 2005–2020 vaatlusandmete kohta. Lisaks on andmed ELFi (Eestimaa Looduse Fondi) ja EELISe (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister) kirjete kohta. Levikukaardil on lõuna-jumalakäpa kaasaaegsed ja ajaloolised leiukohad 8 piirkonnas: Võrtsjärvest loode piirkonnas (vaatlusandmed 2005–2020), Soomaa Rahvuspargi lõunapiirkonnas (vaatlusandmed 2005–2020), Kihnu saarel (EELISe kirjed), Karula Rahvuspargi edela piirkonnas ja lähiümbrusest (vaatlusandmed 2005–2020, EELISe ja ELFi kirjed) ja Parmu Looduskaitseala idapiirkonnas (EELISe kirjed).[5]
Baltikumis pole jumalakäpa alamliikide levikut veel täpselt uuritud[1].
Kaitsestaatus[muuda | muuda lähteteksti]
Lõuna-jumalakäpp on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku kohaselt ohulähedases seisundis liik ehk kuulub II kaitsekategooria liikide hulka. Kaitsma peab taime kasvukohtade kinnikasvamise ja kuivendamise eest.[6]
Galerii[muuda | muuda lähteteksti]
-
Lõuna-jumalakäpa õisik, Toscana, Lucca provints, Itaalia -
Lõuna-jumalakäpa õisik lähivaates, Stráň, Tšehhi Vabariik -
Taime üldvaade, Stráň, Tšehhi Vabariik
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Kurbel, R., & Hirse, T. (2018, märts). Lõuna-jumalakäpp, uus orhideetakson Eestis. Eesti Loodus, nr 5. Lk 72-73. http://www.eestiloodus.ee/arhiiv/Eesti_Loodus05_2018.pdf Vaadatud 2.06.2023
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Lõuna-jumalakäpp (s. a.). https://orhidee.ee/liigid/orchis-speciosa/ Vaadatud 2.06.2023
- ↑ 3,0 3,1 3,2 Orchis mascula subsp. speciosa (=Orchis ovalis) - Bohemian Early Purple Orchid (s. a.). https://www.first-nature.com/flowers/orchis-mascula-speciosa.php Vaadatud 2.06.2023
- ↑ Soomaa rahvuspargi, Soomaa loodusala ja Soomaa linnuala kaitsekorralduskava 2022‒2031 (2022). Keskkonnaamet. Lk 41. https://kaitsealad.ee/sites/default/files/inline-files/Soomaa%20RP%20KKK%202022-2031.pdf Vaadatud 2.06.2023
- ↑ Orchis mascula subsp. speciosa — lõuna-jumalakäpp (2020). Eesti taimede uue levikuatlase tööversioon. https://ottluuk.github.io/atlas/taxon/Orchis_mascula_subsp__speciosa.html Vaadatud 2.06.2023
- ↑ Soomaa rahvuspargi, Soomaa loodusala ja Soomaa linnuala kaitsekorralduskava 2022‒2031 (2022). Keskkonnaamet. Lk 41. https://kaitsealad.ee/sites/default/files/inline-files/Soomaa%20RP%20KKK%202022-2031.pdf Vaadatud 2.06.2023
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
Lõuna-jumalakäpp andmebaasis eElurikkus
EELIS infoleht täiendavaid andmed looduskaitseregistri elektroonilisest andmebaasist
Lõuna-jumalakäpa levikukaart Eestis Eesti taimede uue levikuatlase tööversioonist