Inuitid

See artikkel räägib lääneeskimotest; nimi Inuit võib käia ka eskimote kohta üldse

---

Inukshuk on inuittide kividest kuhjatud skulptuur, mida arktilisel maastikul sageli orienteerumisvahendina kasutatakse

Inuitid ehk lääneeskimod on rühm rahvaid ja hõime, kelle põline asuala on Põhja-Ameerika põhjaosas Kanadas, Alaskal ja Gröönimaal.

Nimetus

Inuit (mitmus tüvest inu-) tähendab grööni keeles 'inimesed'.

Selle nimetuse otsustas 1977 kasutusele võtta inuittide rahvusvaheline organisatsioon Inuit Circumpolar Conference kõigi eskimote kohta, kuid eesti keeles soovitatakse inuittideks nimetada ainult lääneeskimoid.

Arv

1991. aasta hinnangul oli inuitte Kanadas 31 000 ja Gröönimaal 47 000.

2000. aasta hinnangul oli inuitte Kanadas 45 000 ja Gröönimaal 50 000.

2016. aasta hinnangul oli inuitte Kanadas 65 000.

Keel

Inuitid kõnelevad inuiti keeli.

Päritolu

Inuittide esivanemad on tulnud Ameerikasse Beringi väina saarte kaudu Aasiast. .

Eluviis

Inuitid on elanud Põhja-Ameerika rannikul, püüdes mereimetajaid ning küttides maismaal.

Nad elavad laialipillatult suhteliselt väikeste kogukondadena, mis on muu hulgas erinevate looduslike tingimuste tõttu kultuuriliselt erinevad, kuid paljude ühisjoontega.

Vaata ka

• Iglu