Lääne-Aafrika vodun

Allikas: Vikipeedia
Voodoo altar erinevate kujukestega. Abomey, Benin

Vodun (foni ja eve 'vaim'), ka vudun, vodon, vodoun, voudou, voodoo on Lääne-Aafrikas Ghanast kuni Nigeeriani levinud usund. Vodun'i praktiseerivad näiteks Ida- ja Lõuna-Ghanas elavad eved, Kesk- ja Lõuna-Togos elavad kabjed, minad ning Kesk- ja Lõuna-Benini fonid, samuti Edela-Nigeerias elavad jorubad.[1]

Vodun on peamine eellane Aafrika diasporaas levinud usunditele, nagu Haiti voodoo'le, Puerto Ricos ja Dominikaani Vabariigis praktiseeritavale voodoo'le, Brasiilias levinud Candomblé Jejé’le, mille kohta kasutatakse samuti nimetust vodun, lisaks Suriname winti'le ja New Orleansi voodoo'le. Kõik need usundid on erineval määral segunenud kristluse ning Kongo ja Angola rahvaste põlisusunditega. Winti, Haiti voodoo ja Candomblé on segunenud ka veel Ameerika indiaanlaste põliskultuuridega.

Vodun'i üldiseloomustus[muuda | muuda lähteteksti]

Vodun'is on kesksel kohal vaimolendid ja teised vaimuderiigiga seotud elemendid. Vaimolendid moodustavad hierarhilise süsteemi, mis põhineb nende arvataval mõjuvõimul ehk nende väe tugevusel. Hierarhiliselt kõrgematel positsioonidel on vaimolendid, kes kontrollivad uskumuse järgi loodusjõude või inimühiskonna saatust. Madalamatel positsioonidel on vaimolendid, keda seostatakse näiteks ojade, puude või kividega (individuaalne seos, näiteks teatud kivil on oma vaim). Usutakse ka, et kindlad kaitsevaimud on etnilistel gruppidel, näiteks sugukondadel, hõimudel või rahvustel. Erinevaid vaimolendeid austatakse küllaltki sarnaselt kristluses levinud pühakute ja inglite austamisega. Seetõttu sobib usund hästi kokku kristlusega (katoliiklusega), on tekkinud sünkretistlikke usundeid, nagu Haiti voodoo. Tähtsal kohal on ka esivanemate austamine. Usundi järgijad usuvad, et surnute hinged elavad kõrvuti elavatega.

Turg, kus müüakse vodun'i talismane ja muid religioosseid aksessuaare. Lomé, Togo (2008)

Vaimude poole pöördumise rituaale võidakse korraldada erinevates dialektides. Võidakse pöörduda erinevate olendite poole ning kasutada erinevaid laule ja rituaale.

On üks peajumal, kellel on palju abistajatest vaimolendeid ehk orisha'sid. Peajumal ja kõige looja, keda kutsutakse kas Mawuks või Nana Bulukuks, on androgüünne olend.

Ühe seletuse järgi sünnitas Mawu ehk Nana Buluku seitse last, kellest igaühele andis valitseda osa loodusest. Loodus oli jagatud loomariigiks, maaks ja mereks. Teise seletuse järgi ei kuulu Mawu lapsed ühtegi kindlasse etnilisse gruppi: nad seostuvad erinevate loodusseaduste või ajalooliste ja mütoloogiliste isikutega. Vodun'i peajumal võib ühtlasi kehastada duaalset kosmogoonilist printsiipi, milles Mawu (Kuu) ja Lisa (Päike) sümboliseerivad vastavalt naiselikkust ja mehelikkust. Tihti kujutatakse Mawut ja Lisat Looja kaksikutest lastena.

Mawu noorim laps, Legba, on Mawu alatine kaaslane ning täidab Mawu ja teiste laste vahel vahendaja rolli. Mõnedes kogukondades kujutatakse teda kui noort ja tugevat meest, näiteks Haitil on ta aga vana mees. Vaimolendite hulka kuuluvad veel Mami Wata, jumalanna, keda seostatakse veega, Gu, raua ja seppadega seostuv jumalus, ning Sakpata, haiguste valitseja. Esineb veel inimeste ja orisha'de maailma vahendaja Eshu ehk käskjalg või sõnumitooja, keda kujutatakse kui tõmmut, lühikest meest, kelle on suur sau ja tihti suus ka piip, mõnikord hoopis pulgakomm või sõrmed, mida ta imeb. Eshu kui jumalate ja inimeste vahelüli on seotud tasakaalu, korra ja rahu hoidmisega kahe maailma vahel. Ta võimaldab suhtlust kõrgemate vaimolenditega. Kogu loomingut peetakese vodun'is päritolult jumalikuks ning seega jumalikku väge sisaldavaks. Sellest lähtuvalt kasutatakse näiteks taimesid ravimisel ja erinevaid esemeid rituaalides. Vodun’i talismanid on erinevad kujud või kujukesed ja loomade kuivatatud osad, mida müüakse kui ravivaid või vaimse väega objekte.

Preestrinnad[muuda | muuda lähteteksti]

Lääne-Aafrikas peetakse kogukonna kõige tähtsamaks liikmeks naist, keda tihti on kirjeldatud kui leskkuningannat (ingl. k Mother Queen'i). Perekonnas on leskkuninganna isapoolse liini vanim tütar. Kui ta on perekonnast, kuhu kuuluvad külas juhtivad isikud, siis on ta enamasti kogu küla naiste juht. Kogukonna tähtsaimale naisele kuulub õigus juhtida tseremooniaid: vodun'ipäraseid ristimisi, matuseid ja abiellumisi. Ta võtab osa kauplemiskohtade-turgude organiseerimisest ja vastutab nende eest. Kauplemiskohad on eluliselt tähtsad, kuna need on peamised rahva sotsiaalsed keskused ja kogunemiskohad. Minevikus juhtis küla tähsaim naine palvetseremooniaid, kui mehed sõtta läksid. Palvetseremooniast võtsid naised igal hommikul osa. Selle eesmärk oli kindlustada meeste sõjakäigult tagasitulek. Küla mõjukaimat naist ei tohiks siiski segi ajada ülempreestrinnaga. Ülempreestrinnad on naised, kelle oraakel on välja valinud teiste naiste vaimseks juhiks ja hoolekandjaks. Preestrinna- ja preestrikandidaadid saavad kõigepealt oraaklitelt kutsungi, mis võib tulla suvalisel hetkel. Seejärel liituvad nad vaimse kogukonnaga, kus nad saavad õpetusi ning kus hiljem valitakse pühendunute hulgast välja preestrinnna ja preester.

Vodun ja [muuda | muuda lähteteksti]

Vahel samastatakse vodun’i jorubadel levinud nõiduspraktikatega, mida kutsutakse ’ks ehk O bò’ks ehk juju’ks. Nõiduspraktikate kogum pole sama mis vodun, kuigi see on seotud tihti vodun’is esinevate vaimolendite välja kutsumisega. ’ga tegelevaid isikuid nimetatakse bòkônon’ideks või bòkôtônon’ideks, erinevalt vodun’i vodunsi’dest (vodun’i preestrinnadest) ja vodunon’idest (vodun’i preestritest). Vodun’i ja ’d on hakatud ilmselt samastama seetõttu, et võõrvaatlejad on vodun’i rituaalidest valesti aru saanud ja pidanud neid rituaalideks. Üldine, kuid nüüdseks pigem minevikuline ettekujutus Lääne-Aafrika vodun’ist põhineb ’l (jorubade juju’l) ja Euroopa-pärasel nõidusel. Erinevalt levinud arvamusest ei seisne Lääne-Aafrika vodun peamiselt loitsude abil kellegi äranõidumises või needmises. Vodun’i tähtsaim osa on esivanemate kultus. Kuigi vodun’’i jumalate panteonis on olemas ka kõikvõimas jumal-looja, ei pöördu vodun’i järgijad tema poole otse. Kõikvõimsa jumal-loojaga on vodun’i järgijate arvates võimalik vaid kaudselt ühendust saada surnud esivanemate abiga loa’de ehk jumalike vahendajate-vaimolendite kaudu.

Vodun tähendab ka surnu vaimu. Selleks et suhelda kõrgemate vaimolenditega ja nende kaudu kõikvõimsa jumal-loojaga, on igal sugukonnal, harvem perekonnal, oma vodun, keda vahel nimetatakse assanyì’ks. Vodun’i seostatakse tihti ühe tuntud kõrgema vaimolendiga standardsest panteonist, kuid see on perekonniti või sugukonniti erinev. Seetõttu on kultus sugukondlikult erinev: vaimude poole pöördumine loob kollektiivipõhise identiteedi ja näitab päritolu.

Demograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Vodun’i järgib ligikaudu 17% Benini elanikkonnast, niisiis umbkaudu 1,6 miljonit inimest. 41,5% Benini elanikkonnast peab ennast kristlasteks. Nende seast paljud praktiseerivad ühtlasi Haiti voodoo või Brasiilia Candomblé sarnast sünkretistlikku religiooni. Paljud sünkretistlike religioonide järgijatest on Brasiilia vabastatud orjade järeltulijad, kes on asunud elama Ouidah' rannikule.[2]

Togos moodustavad põlisusundite järgijad umbes poole elanikkonnast. Vodun on üks populaarsemaid põlisusundeid, mida järgib ligikaudu 2,5 miljonit inimest. Lisaks võib umbkaudu miljon vodunlast olla Ghana evede hulgas, kuna Ghana 20-miljonilisest elanikkonnast moodustavad ewed 13% ja 38% Ghana elanikest praktiseerivad põlisusundeid.
Nigeerias on tõenäoliselt 14 miljonit vodunlast, kellest enamik on jorubad, kuid kindlaid andmeid selle kohta pole.[2]

Euroopa kolonialismile järgnenud Lääne-Aafrika totalitaarsete režiimide ajal üritati vodun’i ja muid Aafrika põlisusundeid maha suruda.[3] Et vodun’is levinud vaimolendid on igal sugukonnal, hõimul või rahvusel erinevad ja kohalik vaimulikkond on külades keskne moraali, sotsiaalse ja poliitilise korra tagaja ning põliskultuuri säilitaja, siis pole režiimide püüdlused olnud väga edukad. Beninis on hakatud kindlustama vodun’i kohta riigi ühiskonnas. Alates 1991. aastast peetakse Beninis Ouidah' linnas iga-aastast rahvusvahelist vodun’i konverentsi.[4]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Vodoo in Africa". Originaali arhiivikoopia seisuga 12.01.2017. Vaadatud 3.06.2014.
  2. 2,0 2,1 "CIA Fact Book: Benin". Originaali arhiivikoopia seisuga 18. september 2015. Vaadatud 7. märtsil 2014.
  3. "The Removal of Agency from Africa". Owen Alik Shahadah , African Holocaust Society. Vaadatud 4.01.2007.
  4. Forte, Jung Ran (2010). Percy C. Hintzen, Jean Muteba Rahier, and Felipe Smith (toim). "Vodun Ancestry, Diaspora Homecoming, and the Ambiguities of Transnational Belongings in the Republic of Benin". Global Circuits of Blackness. Race, Space, Citizenship and Modern Subjectivities. University of Illinois Press.{{cite web}}: CS1 hooldus: mitu nime: toimetajate loend (link)