Kurt Hans Kentmann
Kurt Hans Kentmann (5. august 1893 Kullamaa – 18. jaanuar 1976 Sulz am Neckar) oli Eesti vaimulik.
Lõpetas aastal 1911 St. Petri-Schule Peterburis.[1] Tartu Ülikooli usuteaduskonnas õppis ta aastatel 1912–1916. Prooviaastal oli ta Lihula Eliisabeti koguduses. Ordineeriti 16. septembril 1917 õpetajaks.
Oli aastatel 1918–1923 Karuse Margareeta koguduse õpetaja. Aastatel 1923–1939 teenis ta Kuusalu Laurentsiuse kogudust, olles aastatel 1929–1935 Ida-Harju praostkonna abipraost.
Lahkus aastal 1939 Saksamaale. 1939–1941 oli pastoriks Stralaus, 1941–1945 Pinnes (praegu Pniewy, Suur-Poola vojevoodkonnas), aastal 1945 oli vaimulikuks Caldernis (Marburg-Biedenkopfi kreisis, Hesseni liidumaal), 1947–1959 oli Bad Cannstattis (Stuttgardi linnaosas) haiglavaimulik ja lisaks veel baltisakslaste abikomitee kaastöötaja Baden-Württenbergis. Suri Sulz am Neckar'is (Baden-Württembergi liidumaal), maeti 23. jaanuaril 1976 Homburgi (Saarimaale)[2][3].
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Tema isa Wilhelm Kentmann oli Kullamaa- ja Peterburi Peetri koguduse õpetaja ning Eestimaa viimane kindralsuperintendent. Tema vanaisa oli Kuusalu Laurentsiuse koguduse õpetaja Woldemar Friedrich Kentmann. Tema onu oli Kuusalu Laurentsiuse koguduse õpetaja Woldemar Reinhold Kentmann.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Lõpetajate nimekiri 1911
- ↑ Konrad Veem Eesti Vaba Rahvakirik Dokumentatsioon ja leksikon EVR Stockholm 1988
- ↑ Lexikon deutschbaltischer Theologen seit 1920. Bearbeitet von Wilhelm Neander. 2 auflage 1988, bearbeitet von C. Helmut Intelmann