Kuriteokoosseis
Kuriteokoosseis on kuriteo kirjelduses sisalduvate elementide kogum[1] ja esimene aste kolmeastmelises deliktiskeemis[2]. Kuriteokoosseis jaguneb objektiivseks ja subjektiivseks koosseisuks. Koosseisu täitmine tähendab nii objektiivse kui subjektiivse koosseisu täitmist. Objektiivse koosseisu moodustab süüdistatava isiku tegevus või tegevusetus, mis vastab seaduses toodud kirjeldusele. Objektiivse koosseisu põhielemendid on tegu, teoobjekt, tagajärg, teo omistamine ja põhjuslik seos.[3]. Kõik objektiivse koosseisu elemendid peavad olema kaetud subjektiivse koosseisuga, st teo toimepanija tahtluse või ettevaatamatusega[4].
Tahtlus[muuda | muuda lähteteksti]
Subjektiivses koosseisus kirjeldatakse teo toimepanija tahet ja arusaamist teost. Tahtluse all mõistetakse kaudset tahtlust, otsest tahtlust või kavatsetust.[5] Subjektiivse koosseisu täitmiseks piisab kaudsest tahtlusest, kui kuriteokoosseis ei nõua enamat. Näiteks kelmuse koosseisu[6] puhul on nõutav, et isik tegutseks eesmärgiga kannatanut eksitada. Enamik koosseise ei nõua kindlat tahtluse vormi. Nii ei eristata Eesti õiguses näiteks tahtlikku tapmist lihtsalt tapmisest, sest tapmise koosseis[7] nõuab igal juhul vähemalt kaudset tahtlust. Tahtluse puudumisel võib tegu kvalifitseeruda surma põhjustamiseks ettevaatamatusest.[8]
Kavatsetus[muuda | muuda lähteteksti]
Kavatsetus tahtluse liigina tähendab seda, et teo toimepanija seab süüteokoosseisu täitmise endale eesmärgiks ja peab koosseisu täitmist vähemalt võimalikuks.[9] Otsese tahtluse puhul teab teo toimepanija, et teostab süüteokoosseisu ja tahabki seda teha või vähemalt lepib sellega (õiguskeeles: "möönab seda").[10] Kaudse tahtluse korral peab teo toimepanija võimalikuks, et teostab süüteokoosseisu ning möönab seda.[11] Kui üks isik lööb teist näiteks raske esemega pähe, siis peab ta võimalikuks, et selline löök on surmav, isegi kui tal löömise ajal puudub soov teist inimest surmata või kindel teadmine, et selline löök on surmav. Kui selline löök siiski osutub surmavaks, siis on toime pandud tapmine kaudse tahtlusega. Teisalt ei ole tahtlusega tegutsemine võimalik, kui isik ei tea mõnda süüteokoosseisule vastavat asjaolu[12]. Kui isik võtab näiteks eksikombel baarist kaasa rahakoti, mis on äravahetamiseni sarnane tema enda omaga, siis ei ole ta toime pannud vargust, sest ei teadnud, et tegemist ei ole talle kuuluva asjaga.[13]
Ettevaatamatus[muuda | muuda lähteteksti]
Ettevaatamatusena käsitletakse kergemeelsust ja hooletust [14]. Kergemeelsuse korral peab isik küll võimalikuks, et mõni süüteokoosseisus sätestatud element (näiteks teise inimese surm) võib saabuda, kuid loodab tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu seda vältida.[15] Hooletuse puhul ei tea isik, et esineb mõni süüteokoosseisu asjaolu, kuid tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks pidanud seda ette nägema.[16] Ettevaatamatusest toime pandud süüteo eest saab isikut karistada vaid siis, kui seadus seda otsesõnu ette näeb.[17] Näiteks ei ole karistusõiguslikult võimalik, et isik varastas ettevaatamatusest (vt ka näidet ülal). Mõne süüteo puhul võivad erinevad koosseisu elemendid olla kaetud erineva tahtlusega. Näiteks KarS § 118 lg 1 p 7 – tervisekahjustuse tekitamine, kui sellega on põhjustatud surm – tuleb kohaldamisele siis, kui isiku tegu tervisekahjustamise tekitamisel oli tahtlik, kuid kannatanu surm ehk tagajärg põhjustati ettevaatamatusest. Kui ka surm põhjustati vähemalt kaudse tahtlusega, tuleb kohaldamisele KarS § 113 ehk tapmise koosseis. Kuriteokoosseisu puudumine tähendab, et vähemalt ühte koosseisu elementi ei ole võimalik tõendada[18], mille tulemusel ei esitata süüdistust.
Süütegude sätestatus[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Süütegu
Süüteod jagunevad väärtegudeks ja kuritegudeks[19]. Kuritegu karistusseadustiku (KarS) mõistes on süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud füüsilisele isikule rahaline karistus või vangistus. Kõik kuriteokoosseisud on sätestatud karistusseadustikus.[20] Väärteo koosseisud on sätestatud nii karistusseadustikus kui teistes seadustes. Väärtegu on selline süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv, arest või sõidukijuhtimisõiguse äravõtmine.[21] Asjaolu, et karistada saab isikut vaid teo toimepanemise ajal seaduses süütegudena sätestatud koosseisude õigusvastase ja süülise täitmise eest[22], väljendab ühtlasi ka karistusõiguse üht aluspõhimõtet – ilma seaduseta ei ole kuritegu ega karistust[23].
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Legaaldefinitsiooni annab KarS § 12 lg 1
- ↑ Isiku vastutusele võtmine eeldab, et isik on täitnud süüteo objektiivse ja subjektiivse koosseisu (esimene aste), ei esine õigusvastasust välistavaid asjaolusid (teine aste) ning ei esine süüd välistavaid asjaolusid (kolmas aste).
- ↑ Sootak, J. ja Pikamäe, P., koostajad. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2015. Lk 22–24.
- ↑ KarS § 12 lg 3
- ↑ Karistusseadustik (KarS) § 16 lg 1.
- ↑ KarS § 209
- ↑ KarS § 113
- ↑ KarS § 117
- ↑ KarS § 16 lg 2
- ↑ KarS § 16 lg 3
- ↑ KarS § 16 lg 4
- ↑ KarS § 17 lg 1
- ↑ "Üldistatult võib öelda, et koosseisueksimus käesoleva paragrahvi [KarS § 17 lg 1] mõttes tähendab olukorda, kus isiku ettekujutus ja tegelikkus ei lange kokku." Sootak, J. ja Pikamäe, P. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2015. Lk 55.
- ↑ KarS § 18 lg 1
- ↑ KarS § 18 lg 2
- ↑ KarS § 18 lg 3
- ↑ KarS § 15 lg 1
- ↑ Tihti on kuriteokoosseisu puudumise aluseks see, et ei õnnestu tõendada põhjuslikku seost teo ja tagajärje vahel või teo tahtlikku toimepanekut. (https://web.archive.org/web/20180808012026/http://www.kohus.ee/et/kohtuasjade-menetlused/kriminaalmenetlus)
- ↑ KarS § 3 lg 2
- ↑ KarS § 3 lg 3
- ↑ KarS § 3 lg 4
- ↑ KarS § 2 lg-d 1 ja 2
- ↑ Sootak, J. ja Pikamäe, P., koostajad. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn:Juura, 2015. Lk 2