Kavatsetus
Kavatsetus tähendab, et isik tahab toime panna karistusseadustikus kirjeldatud tegu, ta teadvustab seda endale ja seab selle enda tegutsemise eesmärgiks. Kavatsetus on üks tahtluse liikidest karistusõiguses.[1]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Arhailine karistusõigus keskendus mitte teole, vaid peaaegu üksnes tagajärjele. Esimesena hakati tahtlust ning sellega koos ka kavatsetust eristama Rooma õiguses. Tahtluse struktuur on püsinud sarnasena Roomas välja mõelduga kuni tänapäevani. Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu kriminaalõigus kavatsust ei sisaldanud: tahtlus koosnes vaid kahest liigist, otsesest ja kaudsest tahtlusest. Tahtluse jaotamine kolme liigi vahel on jõudnud Eestis kehtivasse karistusõigusesse Saksa õiguse eeskujul.[2]
Kavatsetus Eesti karistusõiguses[muuda | muuda lähteteksti]
Kavatsetuse puhul on tagajärje saabumine põhjus, miks isik teo üldse toime paneb.[1]
Kavatsetusel on kaks varianti.
- Isik seab teo toimepanekul eesmärgiks teostada süüteokoosseisule ehk karistusseadustikus kirjeldatule vastav tegu ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks.[3]
- Isik kujutab endale ette, et süüteokoosseisule ehk karistusseadustikus kirjeldatule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus.[3]
Näiteks soovib Mari tappa oma sõbra Anna. Ta ostab selleks relva ning varitseb Annat pimedas kangialuses, kus ta teda ründab ja tulistab, mille tagajärjel Anna sureb. Mari tegutses eesmärgipäraselt ning sooviski Anna surma, seega on tegu kavatsetusega.
Kavatsetus on võimalik ka siis, kui tagajärg võib, aga ei pruugi saabuda.[1]
Näiteks paigutab Mari Anna korterisse lõhkeseadeldise eesmärgiga Anna tappa. Kuigi pomm ei pruugi lõhkeda või lõhkemisel Annat tappa, on tegu siiski kavatsetud süüteoga.
Koosseisupäraseid tagajärgi on kolme liiki: põhi-, vahe- ja kõrvaltagajärjed. Kavatsetus on esmajoones seotud põhitagajärjega ehk peamise tagajärjega, mida isik soovib tegu toime pannes saavutada. Lisaks on kavatsetusega seotud vahetagajärg, mis ei ole teo eesmärgiks, kuid on vajalik eesmärgi saavutamiseks. Erinevalt põhi- ja vahetagajärgedest ei ole kõrvaltagajärjed kunagi kavatsetusega seotud, sest see saabub koos põhitagajärjega, kuid ei ole planeeritud.[1]
Näiteks otsustab Mari, et tapab Anna hoopis nii, et paigutab lõhkeseadeldise tema jalgratta külge. Tema teo käigus sureb Anna ning puruneb jalgratas, kuid lisaks sureb juhuslik mööduja Karl.
Kavatsetuse ja otsese tahtluse eristamine[muuda | muuda lähteteksti]
Tahtlus väljendab teo toimepanija tahet ja arusaama teost. Tegu võib olla toime pandud kas tahtlikult või ettevaatamatusest.[3]
Tahtlusel on kolm liiki: kavatsetus, otsene tahtlus ning kaudne tahtlus. Kavatsetus tähendab, et isik tahab kuriteo toime panna, ta teadvustab seda endale ja seab selle endale eesmärgiks. Otsene tahtlus tähendab, et isik teab, et paneb toime karistatava kuriteo, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kaudne tahtlus tähendab, et isik peab karistatava kuriteo toimepanekut võimalikuks ja möönab, et nii võib juhtuda.[3]
Otsene tahtlus ja kavatsetus on küllaltki sarnased. Otsese tahtluse puhul on oluline, et isik teab, et paneb toime koosseisupärase süüteo, kuid see pole tema tegutsemise eesmärk. Kui isik täiesti kindlalt teab, et tagajärg saabub, kuid selle ära hoidmiseks midagi ette ei võta, siis järelikult ta ka tahab seda. Kavatsetuse puhul seevastu on süüteo toime panemine isiku eesmärk: ta tegutseb selleks, et saabuks just selline tagajärg, nagu karistusseadustikus on kirjeldatud. Seega on peamine viis, kuidas eristada kavatsetust ja otsest tahtlust kuriteo eesmärgiks seadmine või mitte seadmine.[2]
Näiteks tahab Mari hävitada teda kahjustava dokumendi Anna kodus ning otsustab selleks panna terve Anna maja põlema. Ta teab, et Anna on majas ning ei saa sealt lahkuda, kuna tal on liikumispuue. Tema eesmärk ei ole Anna surm, kuid ta teab, et maja süütamisel Anna sureb, ning ei tee midagi, et seda vältida.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Sootak, J. (koost). (2018). Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura. Lk 248–249.
- ↑ 2,0 2,1 Pikamäe, P. Kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus – kolmeliigiline tahtlus karistusseadustikus – Juridica 2001/VII, lk 458–463.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 Karistusseadustik. – Riigi Teataja, TI, 06.08.2022, 26.