Kulturkampf

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Mõistega Kulturkampf ('kultuurivõitlus') tähistatakse Saksamaal Otto von Bismarcki valitsetud Preisi Kuningriigi (hilisema Saksa Keisririigi) ja paavst Pius IX aegse katoliku kiriku vastuseisu. Konflikt kestis ametlikult 18711887.

Bismarcki meetmed[muuda | muuda lähteteksti]

Vastasseisu alguseks peetakse 1871. aasta juulit, mil riigikantsler Otto von Bismarck likvideeris liberaalide toetusega Preisi kultuuriministeeriumist roomakatoliku ametkonna. Novembris keelas ta preestritel poliitiliste sõnavõttude pidamise. Järgnevalt kehtestati Bismarcki juhtimisel veel mitmeid korraldusi, mida võib näha katoliku kiriku vastu suunatuna.

Saksa Keisririigi tasandil[muuda | muuda lähteteksti]

  • Detsember 1871: nn "kantsleriparagrahvidega" keelati vaimulikel ametikohustusi täites "avalikku rahu" ohustada.
  • Juuli 1872: keelati jesuiitide tegevus Saksamaal.
  • Veebruar 1875: kehtestati tsiviilabielu.

Preisi Kuningriigi tasandil[muuda | muuda lähteteksti]

  • Märts 1872: vaimulik koolikorraldus asendati riiklikuga.
  • Mai 1873: kehtestati riiklik kontroll vaimulike väljaõppe ja ametisse nimetamise üle.
  • Jaanuar 1874: ainsaks seaduslikuks abieluvormiks jäi tsiviilabielu, mille pidid sõlmima ka kõik kiriklikult abielluda soovijad.
  • Aprill 1875: kaotati riiklikud toetused kirikutele (nn "Leivakorviseadus", saksa keeles "Brotkorbgesetz").
  • Juuni 1875: saadeti laiali vaimulikud ordud.

Konflikti jooksul vahistati 1800 katoliku preestrit ja võõrandati kirikuvarasid 16 mlj kuldmarga ulatuses. 1872 katkestas Bismarck Preisimaa suhted Vatikaniga.

Konflikti lõpetamine[muuda | muuda lähteteksti]

Kulturkampf '​i lõpetamine algas 1878. aastast pärast paavst Pius IX surma.

Selleks ajaks ei olnud Bismarck saavutanud kõiki soovitud eesmärke. Üheks põhjuseks oli protestantide vastuseis tsiviilabielule ja riiklikule koolikorraldusele. Ka liberaalid nägid Bismarcki meetmetes põhiõiguste ohustamist. Kuna Bismarck soovis 1878. aastal Riigipäevas läbi suruda sotsiaaldemokraatide vastast seaduseelnõud ning vajas selleks liberaalide toetust, oli ta valmis kirikuvastaseid meetmeid lõdevandama.

Uue paavsti Leo XIII tulekuga hakkasid ka Preisimaa suhted Vatikaniga soojenema. Diplomaatilised sidemed taastati suvel 1882. 1886 ja 1887 vastu võetud "Rahuseadused" (saksa keeles Friedensgesetze) viisid konflikti lõpetamiseni. 23. mail 1887 kuulutas Leo XIII ametlikult lõppenuks.