Kuldsõstar

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Kuldsõstar
Ribes aureum.jpg
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Kivirikulaadsed Saxifragales
Sugukond Sõstralised Grossulariaceae
Perekond Sõstar Ribes
Alamperekond Eucoreosma
Liik Kuldsõstar
Binaarne nimetus
Ribes aureum
Pursh 1813

Kuldsõstar (Ribes aureum) kuulub sõstraliste sugukonda kuuluvasse perekonda sõstar.

Levik[muuda | muuda lähteteksti]

Kuldsõstar on levinud Põhja-Ameerikas, alates USA keskosast ja Põhja-Mehhikost kuni Vaikse ookeani rannikuni.[1] Pärineb looduslikult kuiv ariidsest või poolkõrbelise kliimaga alalt.

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Taim kasvab umbes 2-2,5 m kõrguse põõsana.[1] Esialgu on võrsed helerohelised, hiljem punakaspruunid, kaetud karvakestega. Kuldsõstral on kolmehõlmalised lehed, mis on kuni 5 cm pikkused ning tömbi jämehambulise servaga. Leht meenutab karusmarjalehte. Leht on pealtpoolt sile, alt hõbekarvaline. Leherootsu pikkus on 3-4 cm. Õis on kollane, torujas, 1,5-2 cm pikkune ning koondunud 3-7 cm pikkustesse kobaratesse. Kuldsõstar õitseb mai teisel poolel 2-3 nädala vältel. Viljad võivad paikneda vanematel okstel ühekaupa või nelja kaupa kobaras. Viljade valmimise algus on augustis, need võivad variseda. Viljakuju on kerajas, ovaalne või ruljas. Enamasti on vilja värvus must, kuid võib olla ka pruunikas, punane ja kollane. Viljad on erineva suurusega, valmivad ebaühtlaselt. Maitse on meeldiv, magushapu. Taime saagikus on ebastabiilne, seda mõjutab kevadine ilm. Kui kuldsõstra õitsemise ajal on külm ning vihmane, siis tolmeldajad puuduvad ning viljastamine on, kas vähene või puudub. Taim on hea talvekindlusega, sügavpuhkefaas on pikk.

Kuldsõstra viljad

Saagi koristamine[muuda | muuda lähteteksti]

Viljad valmivad augustis.[1] Käsitsikorjet tuleb teha vähemalt kahel korral, sest viljade valmimine on ebaühtlane. Saaki korjates eemalduvad viljad põõsa küljest koos tupplehtede jäänustega, mis tuleb kompoti, keedise ja toorhoidise valmistamisel eemaldada. Vihmane koristusperiood põhjustab viljade lõhenemist ning mädanemist. Viljad taluvad transporti ning lühiajalist säilitamist. Uutel sortidel on vähem taolisi puuduseid.

Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Iluaianduses[muuda | muuda lähteteksti]

Taim sobib rikkaliku õitsemise ja läikiva lehestiku tõttu hästi dekoratiivtaimena kasvatamiseks.[1]

Sordiaretus[muuda | muuda lähteteksti]

Sordiaretus algas 19. sajandil.[1] Sordiaretusega on tegeletud USA-s, Venemaal, Usbekistanis, Ukrainas, Eestis.

Paljundamine[muuda | muuda lähteteksti]

Kuldsõstart saab paljundada seemnetega, juurevõsaga, puitunud pistikutega, rennvõrikutega või jagamise teel.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Robert Piir (2008). Vähetuntud marjad aias. Tallinn: Maalehe raamat.