Kretuonas
| Kretuonas | |
|---|---|
 Kretuonas | |
| Valgla maad | Leedu |
| Sissevool | Pašaminė, Gylis, Kampupė, Vajuonėlė |
| Väljavool | Kretuona |
| Pindala | 8,643 km² |
| Pikkus | 5 km |
| Laius | 2,63 km |
| Keskmine sügavus | 5,2 m |
| Suurim sügavus | 10,9 m |
| Koordinaadid | 55° 17′ 5″ N, 26° 4′ 45″ E |
  | |
Kretuonas või Kretuonis on järv Leedus Švenčionyse rajoonis, merepinnast 145,7 meetri kõrgusel. Järv jääb Aukštaitija rahvusparki.
Järv paikneb jääajal tekkinud lohus. Kaldad on üldiselt madalad ja tasased. Lõuna- ja edelakaldad on soostunud, ülejäänud metsased. Kohati esineb järve kallastel terrasse. Kaldajoone pikkus on 14,8 km, koos saartega aga 20,2 km. Järves on kuus saart: Didžioji, Skuivinės, Varonių, Galasalė, Alksnių ja Beržų kogupindalaga 31,4 ha. Neist suuremad on Skuivinė ehk Lazdynų saar (6,9 ha) ja Didžioji ehk Plikasalė saar (23,5 ha).
Kaldariba on lai, läänes liivane või kruusane. Kallastel moodustavad kaislad ja pilliroog 30-40 meetri laiuse riba, kohati on selle laius aga 150 meetrit. Küladest jäävad järve kallastele Rėkučiai, Reškutėnai, Murmos, Kretuonys, Pakretuonė. Kretuonase loodekaldal kasvab kaks looduskaitsealust Kretuonase tamme.[1]
Järve kaitseks on loodud Kretuonase maastikukaitseala, mis on ka Natura 2000 ala. Järvel elavad mustkael-pütt, rukkirääk, mustviires, hallhani, täpikhuik, põldvutt, rohunepp, mustsaba-vigle.
Järve suubuvad Vajuonise järvest algav Vajuonėlė, Kretuonykštise järvest algav Žaugėda, Pašaminė, Gylis, Kampupė ja veel 5 nimetut oja. Välja voolab Žeimenyse järve suubuv Kretuona. Järve valgla on 154,7 km².
Järve nimi tuleneb sõnast kretėti, mis tähendab värisemist, rappumist. Eesliide kret- on vana vor, mis tähistas varem raba.[2]