Koorikbetoon
Koorikbetoon ehk raudbetoonkoorikkonstruktsioon on raud- või pingbetoonist valmistatud pindkandja (koorik), mida tavaliselt kasutatakse ehituses suureavaliste ruumide katmiseks[1].
Koorikkonstruktsioonide eeliseks võrreldes teiste tarindiliikidega on väiksem omakaal ja vastavalt väiksem materjali kulu. Väike paindedeformatsioon on kooriku ruumilise töötamisviisi peamine tunnus.[1]
Liigitus koorikpinna geomeetrilise kuju järgi[muuda | muuda lähteteksti]
Positiivse pinnakõverusega koorikbetoonid[muuda | muuda lähteteksti]
Positiivse pinnakõverusega betoonkoorikud liigituvad omakorda sfäärilise ja elliptilise pinnakõverusega koorikuteks.
Sfäärilisi betoonkoorikuid nimetatakse ka raudbetoonkupliteks.
Elliptilise pinnakõverusega on näiteks laialt levinud lamedad positiivse kõverusega koorikud (sisuliselt lamedad kuplid ristkülikukujulisel põhiplaanil), mille üks näide on Tallinna vesilennukite angaaride koorikkuplid.
Negatiivse pinnakõverusega koorikbetoonid[muuda | muuda lähteteksti]
Negatiivse pinnakõverusega koorikbetoonidest on levinud põhiliselt hüperboolse pinnakõverusega koorikbetoonid.
Nullkõverusega koorikbetoonid[muuda | muuda lähteteksti]
Nullkõverusega koorikbetoonidest on levinud põhiliselt silindrilised koorikbetoonid.
Kuid ka koonuspinnaga koorikbetoonid liigituvad siia.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Heinrich Laul. Raudbetoon. 2. köide. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1962, lk 175–185
- ↑ Tehnikaleksikon. Tallinn: Valgus, 1981, lk 225