Koonga piiskopilinnus
Koonga piiskopilinnus (saksa keeles Kokenkau) oli Saare-Lääne piiskopile kuulunud majandusmõis muinasaegse Läänemaa lõunaosas Mihkli kihelkonnas.
Nimekujud[muuda | muuda lähteteksti]
- 1449 – Cokencayve,
- 1546 – Kokenka[1]
Uurijad on defineerinud sõna lõppu kui "kaev", "kaevu". Sõna alguse tähenduse kohta ühist arvamust ei ole.
Asukoht ja paiknemine[muuda | muuda lähteteksti]
Mõis asetseb endise muistse suure Soontagana kihelkonna lääneservas vastu tollast Lihula kihelkonda, kuhu XIII sajandil asutati Mihkli kihelkond. Asustused paiknevad seal soodevahelistel voorelaadsetel kõrgendikel ja soosaartel. Koongas, vana mõisahoovi põhjaküljel ristuvad ka Tõstamaa-Pärnu-Jaagupi-Vändra ja Mihkli-Ahaste maanteed.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
On olnud suure piiskopliku ametkonna keskus Lõuna-Läänemaal. Mõisa maad ulatusid Tõstamaani välja.
- 1449 on Koongat esmamainitud kui Saare-Lääne piiskopile kuulunud mõisat, kuid selle tekke aeg võib olla palju varasem.
- 1523. aastast alates on teateid piiskopi peatumiste kohta Koongas, samuti viibis seal hiljem Taani hertsog Magnus.
- 1560, Liivi sõja ajal põletasid talupojad mõisa maha.
- 1577 on seda mainitud kui linnust (arx).[2] Nähtavasti rootslased või poolakad taastasid hoone.
- 1624 on Koonga mõisasüdames kirjeldatud üht vana keldriga kivihoonet (altte steinere Gebewde), mida kasutati köögi ja õllepruulikojana.[3]
- 1636. aastasse dateeritakse peahoone laiade servjoonvõlvidega keldriruumid.[4]
- 1680. aasta mõisasüdame plaanil on uue härrastemaja kõrval kujutatud suurt ümartorniga ehitist.[5]
- 1798. aastal koostatud Mellini Pärnu kreisi kaardil on Koonga kohal tähistatud linnuse varemed.
XIX sajandi algul püstitati Koonga mõisa praegune härrastemaja.
Ehitus[muuda | muuda lähteteksti]
Vana rootsiaegse mõisaplaani järgi on linnus olnud ida-lääne või loode-kagusuunaline ristkülikukujuline ehitis, mille lõunaküljel on paiknenud ümartorn, võimalik, et ehitatud tulirelvade tarbeks. Vana linnus on asunud hilisema mõisahoone kõrval, sellest lääne pool ja on olnud ilmselt vähemalt kahekorruseline paekivist ehitis.[6] Täpsemalt on paiknemine praeguseks kindlaks tegemata, kuid tõenäolised on 2 varianti: kui linnus asetses praegusel 2–3 m kõrgusel künkal asetseva kivist härrastemaja kohal, siis jäi tollane võimalik, et puidust uus elumaja tollest ida pool paiknevale tasasele platsile. Teise variandi puhul asetses toonane uus elumaja praeguse peahoone kohal ja linnus siis vastavalt sellest lääne pool asetseva valitsejamaja kohal,[7] kus tänapäeval asus hiljuti Koonga vallavalitsus. Linnus sai laiuda ka tervel künkal, asetsedes nii peahoone, kui hilisema valitsejamaja kohal. Linnuseala võisid tollal ümbritseda ka tiigid.
Praegune seisukord[muuda | muuda lähteteksti]
Koongas asetseb endises mõisasüdames praegu loode-kagusuunaliselt 2 ristkülikukujulist pae- ja maakivist telliselisandiga hoonet: 2–3 m kõrgusel künkal asetsev endine mõisahäärber ja sellest lääne pool häärberist tunduvalt madalamal endine valitsejamaja, kus praegu asetseb Lääneranna valla Koonga teeninduspunkt. Mõisahäärberi all asetseb ligi meetripaksuste seintega ja hoone pikisuunas ühe vaheseinaga servjoonvõlvidega täiskelder, mis on praegu kasutusel juurviljalaona. Häärberi idaseina soklikorrusel on näha vana keskaegset paksu tellissillusega aknaava. Selliste sissepoole kaldus tellistega aknaavasid ehitati soklikorrustele keskaja aitadel Vana-Liivimaa linnades nii Riias kui ka Tartus. Ka mõisahäärberi kõrval oleva valitsejamaja välisseinad on peaaegu meetripaksused.[8]
-
Mõisa peahoone edelakülje ees paikneva keldri sisemus -
Vaade lõunasuunast Koonga mõisahäärberile märtsis 2019 -
Vaade edelast mõisahäärberi läänenurgale. Väike kinnimüüritud ava vundamendisoklis -
Tellistest aknasillus mõisahäärberi kaguküljel
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ http://www.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=Koonga&F=M&C06=et KNR, Koonga
- ↑ Maciej Strubyczius, Livoniae ducatus, lk. 672, 676
- ↑ Das Pernauer Land 1624, lk. 13
- ↑ https://register.muinas.ee/ftp/DIGI_2012/Passi%20Skaneerimised/Parnu_mk_2/K191.PDF KRR Mõisa peahoone arhitektuuriline pass
- ↑ E. Dunsdorfs, Lielvidzemes kartes XVII un XVIII gadsimteni, Melburna 1986, lk. 45
- ↑ Ants Hein, Stenhusid, arxid, torned-Eesti mõisaarhitektuuri vanim kihistus, Õpetatud Eesti Selts, Tartu 2016, lk. 82–83, ISBN 978-9949-38-861-5
- ↑ 16653 KRR, Koonga mõisa valitsejamaja-tall kultuurimälestiste riiklikus registris
- ↑ https://register.muinas.ee/ftp/DIGI_2013/pdf/eraT-0-76_001_0016086.pdf KRR, Koonga mõis, inventariseerimine