Kool piiril

Allikas: Vikipeedia
Kool piiril
Autor Géza Ottlik
Originaali pealkiri Iskola a határon
Tõlge Reet Klettenberg (2012)
Kaane kujundaja Jan Garshnek
Päritolumaa Ungari Ungari
Keel Ungari
Žanr(id) romaan
Eesti kirjastaja Pegasus
Avaldamisaeg 1959
Eesti avaldamisaeg 2012
Lehekülgi 374

"Kool piiril" (ungari keeles "Iskola a határon") on Géza Ottliku 1959. aastal ilmunud romaan.

Romaan „Kool piiril“ on Géza Ottliku tuntuim romaan. Esmalt ilmus see 1959. aastal, kolm aastat pärast Ungari nõukogudevastast revolutsiooni. Kuna romaanis on eelkõige kirjeldatud sõjakooli karmi võimustruktuuri ja selle mahasuruvat mõju, võib seda seostada ka tolleaegse poliitilise olukorraga. Sellisena sai "Kool piiril" juba oma ilmumisajal tuntuks, kuid just autori poliitika- ja ühiskonnakriitilise hoiaku tõttu jäi see pikaks ajaks tema ainsaks edukaks romaaniks.

Sisu[muuda | muuda lähteteksti]

Oma romaanis "Kool piiril" kirjeldab Géza Ottlik, kuidas 1923. aastal saabuvad Austria piiri lähedal olevasse Köszegi sõjaväekooli seitse 11-aastast poissi. Enamasti rikkamatest peredest pärit poisid peavad kohanema maailmas, millel ei ole nende varasema eluga midagi ühist. Kaitstud ja turvalisest kodust lahkudes saabuvad nad kohta, kus ei ole enam tähtis, kes nad varem olid. Kuid mitte ainult indiviid, vaid ka sõprus, õiglus ja usaldus kaotavad sõjakoolis oma tähtsuse.

"Kool piiril" on lugu kahest vaatenurgast: ühelt poolt koosneb see Gábor Medve mälestustest, kes sooritab mitu kümmend aastat pärast sõjakooli lõpetamist enesetapu ja teiselt poolt tema endise koolikaaslase Benedek Bóthi poolt lisatud märkmetest, kes pärib manuskripti pärast Medve surma. Algselt manuskripti ainult oma kommentaare lisades unustab Bóth Medve maha kirjutatud mälestused peatselt ära ja kirjeldab selle asemel ainult oma versiooni koos sõjakoolis viibitud ajast.

Nii Bóthi kui ka Medve mäletustest selgub koolielus kehtiv range kord. Ilma vastupanuta peavad poisid täitma ohvitseride käske, muul juhul ootavad neid karistused kuni mitmepäevase kartseris viibimiseni. Peale ohvitsere teevad aga uustulnukate elu raskeks ka vanemad poisid, kelle igapäevasesse ellu kuulub teiste mõnitamine ja kiusamine ning kes lasevad neil algusest peale tunda, et nad asuvad sõjakooli sisemise hieraarhia kõige alumisel astmel.

Et aga sellises maailmas täis õelust ja jõhkrust toime tulla, peab igaüks leidma oma tee. Ühelt poolt on seal Medve, kes vaatamata kõigele püüab endale truuks jääda, kuid kes just selle tõttu satub tihti hätta ja kannatab teiste all. Bóth teiselt poolt üritab võimalikult hästi kohaneda ja võtab osa ka vanemate poiste vägivaldsusest, eksikombel lootes sellel viisilvõita teiste tunnustamist ja sõprust.